Swedbank: Läti majandusel on arenguruumi

Vähenenud mõju maksustada majandust ja maksukogumise efektiivsust tähendab seda, et täiendava konsolideerimise meetmed peaksid põhinema hästi läbimõeldud kulude kärpimisel ja maksukoormuse ümberkorraldamisel.

Valitsemissektori eelarve olukord on paranemas oodatust kiiremini. Valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2010. aastal  7,6% SKP-st, IMF-ga oli sätestatud 8,5%. Aastal 2011 kavatseb valitsus vähendada eelarvedefitsiiti kiiremini, kui esialgu planeeriti. Aprillis võttis riigikogu vastu lisaeelarve ja keskvalitsuse eelarve puudujääk on rahavoogude alusel vähenenud 4,2%lt 5,4%le SKPst.

Valitsus on teinud aastatel 2009-2011 palju rasket tööd, et konsolideerida eelarvet umbes 2 miljardit latti ehk 15% SKPst. Eesmärk on parandada majanduse ja eelarve jätkusuutlikkust, et täita Maastrichti kriteeriumid ja võtta 2014. aastal kasutusele euro.

Kuigi valitsemissektori eelarve puudujääk oli eelmisel aastal alla selle, mis oli sätestatud IMFi lepinguga, oleks võinud tulemus olla paremini planeeritud ning rangema eelarvedistsipliiniga. Läti eelarvedistsipliini seadus, mis määratleb kriisivastase eelarve eeskirju, on praegu parlamendis kinnitamisel.

Edaspidine maksukoormuse kasv ei ole efektiivne. Selle asemel, et hästi läbi mõelda struktuurireforme on valitsus seni võtnud endale kõige lihtsamat ning vähem valulikumat lähenemisviisi, st on hõivatud mitmete ajutiste meetmetega nagu näiteks vähendanud makseid teise pensionisambasse, sundis maksma välja dividende riigifirmadele, on suurendanud makse ning sealhulgas tööjõu sissetulekut.

Eelarve tasakaalustamine on liikunud maksutõusu asemel kulude kärpimiseni. Kuigi aastal 2009 oli umbes 70% konsolideerimise meetmetest kulude poolel, siis aastal 2010 oli see osa vähenenud 42% ja 2011 langeb see 31%. See on erinev eelvalimiseelsetest lubadustest ja empiirilistest tõenditest, mis viitab sellele, et konsolideerimine on tehtud läbi kulude kärpimise, millel on väiksem negatiivne mõju SKT-le ja tööhõivele kui maksupõhistele kohandustele.

Lätis on maksukoormus kasvanud aastatel 2009-2011. Valitsus on tõstnud maksumäärasid ja laiendada maksubaasi, näiteks on ta alustanud maksustamise elamukinnisvaraga ja kapitalituluga. Vaatamata maksutõusule, on maksutulu ja SKP suhe vähenenud. Seda võib osaliselt seletada laienemisega eksportivate sektorite, mis on vähem tulumaksu intensiivne, kuid ka maksulaekumiste protsenti sisenõudlus on vähenenud. See näitab probleeme maksupettustega, mis tähendab, et täiendav maksu tõus ei ole tõhus, sest usaldus valitsuse poliitika vastu ja stiimul maksta makse on langev.

Avaliku sektori tulemuslikkus sõltub poliitikute tahtmisest algatada reforme, samuti avalike teenistujate võimest pakkuda neile kvalitatiivse ettepanekuid ja rakendada neid. Avaliku sektori toimimispõhine tasustamissüsteem, mis on seotud erasektori palkade arenguga, aitaks parandada avaliku sektori töötajate kvalifikatsiooni ja motiveeritust.

Hoolimata tarbimise kasvust ja kinnisvara maksudest ei ole praegune Läti maksusüsteem ikka veel hästi tasakaalustatud - motivatsioon maksta makse ja majanduslikku struktuur jääb moonutatuks.

Palgatulu maksukoorem on raske, füüsilise isiku tulumaks on 25% ja tööandja töötaja sotsiaalmaks 35,09%, millele lisanduvad nii vara kui ka tarbimismaksud ja suuremad maksupettused. See koorem ei soodusta töökohtade loomist. Kahjuks on võimalus reforme jätkata lühiajalises perspektiivis võib-olla valus, kuid valimistejärgne periood 2010. aasta lõpus ja 2011. aasta alguses on üldiselt raisatud.