Eesti hädas ELi määratavate arvukate hiigeltrahvidega

Eesti suhtes on algatatud 24 hiigeltrahviga päädivat rikkumismenetlust, kuna ametnikud pole direktiivide ülevõtmist õigeaegselt ette valmistanud ja riigikogu muudatusi õigeaegselt seadusse raiunud, selgus tänasest pressiteatest.

Välisministeeriumi Euroopa Liidu Kohtu büroo direktori ja Eesti esindaja Euroopa Liidu Kohtus Marika Linntami sõnul on praegu Eesti suhtes pooleli 24 direktiivi ülevõtmise hilinemisega seotud rikkumismenetlust aastatest 2009-2010.

Nendest 14 juhul on praeguseks ülevõtmismeetmed vastu võetud ning ootame menetluse lõpetamist. 10 juhul on meetmed endiselt vastu võtmata, nendest viis keskkonnaministeeriumi, neli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja üks rahandusministeeriumi valitsemisalas.

Linntam ütles, et direktiivi ülevõtmise hilinemisest tulenevad trahvisummad võivad kujuneda märkimisväärselt suureks. Tema sõnul on karistusmakse baassumma praegu 640 eurot päevas iga Euroopa Kohtu otsusele järgneva hilinemise päeva eest, see korrutatakse raskus- ja kestuskoefitsiendiga ning teguriga „n“, mis Eesti puhul 0,64. Sellele võib lisanduda ka ühekordse minimaalse põhisumma määramine, mis Eesti puhul 337 000 €.

„Ministeeriumid peavad tulevikus kindlasti jälgima, et direktiivid on õigeaegselt üle võetud ja vajaduse korral esitama vajalikud seaduseelnõud riigikogule õigeaegselt, et nendega ei pea põhjendamatult kiirustama ja seadma ka riigikogu sellega surve alla,“ kommenteeris EL asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas. „Ei saa aktsepteerida praktikat, kus teemaga asutakse kiirkorras tegelema alles siis, kui rikkumismenetlus juba terendab.“ Rõivase sõnul kavatseb EL asjade komisjon jälgida aktiivselt rikkumismenetluste kulgu ning aidata kaasa sellele, et uusi menetlusi algatataks vähem.