Euroopa ühtlustab makse tagaukse kaudu

Maksupiirangud kehtivad ELis mitte üksnes liikmesriikide vahel, vaid ka liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, näiteks kui ELi ettevõte tegutseb USAs, Kanadas või Hiinas. See viib üha enam selleni, et Euroopa tühjeneb. Seetõttu peakski Euroopas olema ühesugused maksureeglid.

Euroopa Komisjon on von Brocke sõnul võtnud selge sihi maksusüsteemide harmoniseerimisele. Eesmärk on tekitada üksteise vastu rohkem usaldust, suuremat läbipaistvust ja ausat maksukonkurentsi. Eesti on siin üsna heas olukorras, kus midagi kartma ei pea.

Praegu on olukord, kus ühel pool on Saksamaa ja teisel pool ettevõtted, kes Euroopa Komisjoniga võitlevad, rääkis von Brocke. Saksamaa blokeerib enamiku initsiatiive maksude harmoneerimiseks. „Suurbritannia ja Saksamaa on andnud ühtsele maksubaasile juba kollase kaardi, ma ei tea, kuidas Eestiga lood on. Võib-olla on Eesti ülesanne aidata teiste riikide maksusüsteeme reformida?“ küsis ta.

Kuna mitmed riigid sõdivad kõigest väest ühtsete maksureeglite vastu, on tekkinud olukord, kus Euroopa Kohus harmoniseerib makse n-ö tagaukse kaudu. Kohtuotsused avaldavad kõige suuremat mõju pettusevastastele lepingutingimustele, piiriülese kahjumi katmisele ja kontserni maksustamisele, maksudele sissetulekult ning restruktureerimisele ehk n-ö väljumismaksudele, rääkis von Brocke. Uusi trende on tema hinnangul märgata suhtumises kapitali vabasse liikumisse ja kolmandatesse riikidesse, liikmesriikide tugevnevates positsioonides piirangute õigustamisel, proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse rõhutamises, kus viidatakse liikmesriikide kohtulahenditele.

Euroopa Komisjon ajab edasi koostööpoliitikat. Üheks viimaseks komisjoni ettevõtmiseks on 2009. aastal välja tulnud administratiivse maksukoostöö direktiivi ettepanek, mille kohaselt loodaks spontaanne ja automaatne infovahetussüsteem, hakataks tegema üheaegseid maksukontrolle ja antaks liikmesriikide maksuhalduritele rohkem võimu maksumaksjaid kontrollida. Teisalt üritatakse suurendada läbipaistvust, infovahetust ning õhutada ausat maksukonkurentsi.

Von Brocke küsis samas, kas märtsi keskel avalikustatud ettevõtete ühtse konsolideeritud maksubaasi direktiivi projekt (ingl keeles Common Consolidated Corporate Tax Base ehk CCCTB) on magav hiiglane või mitte. Ühtse maksubaasi fookus on varasemaga võrreldes igal juhul muutunud ja maksureegleid püütakse lihtsustada ning väiksematele ettevõtetele vastuvõetavamaks teha. Sellele vaatamata on rida liikmesriike ikka ühtse konsolideeritud maksubaasi vastu.

Lisaks on alustatud konsultatsioone intressi ja autoritasude direktiivi, topeltmaksustamise ning dividendide maksustamise reeglite täiendamiseks.

Eraldi peatus von Brocke n-ö illegaalsel riigiabil. Kui varem oli näiteks Saksamaal nii, et kui kanti üle 100% aktsiaid, vabaneti ka kahjumist. Uueks erandiks on, et aktsiate ülekanne loetakse restruktureerimiseks. Saksamaa ei andnud Euroopa Komisjonile teada, et muudab oma kahjumi kaotamise sätet. Praktikas on paljud maksumaksjad saamas restruktureerimiseks siduvat kohtuotsust ja see tähendab Saksamaale suuri investeeringuid.