Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Enamus pangast kuulub offshore-firmadele
Eestlaste juhitava ja siinse pangandusturu suuruselt viienda tegija Krediidipanga enamusosalus on jupphaaval liikunud hämarate offshore-firmade kätte.
Detsembrist märtsini on 54% Krediidipanga aktsiatest kokku ostnud kuus Küprose firmat ja üks Briti Neitsisaarte firma. Nende ettevõtete ametlikeks omanikeks sätitud isikutel, näiteks Küprose kodanikel, pole ilmselgelt pistmist Eesti pangandusäriga. Tegelikud omanikud on peidus.
Tehinguid uurib lisaks Vene võimudele juba aasta algusest ka Eesti finantsinspektsioon, ent siiani pole neil töövõitu ette näidata. Finantsinspektsiooni juhi Raul Malmsteini sõnul on nende eesmärk välja selgitada, kas tegemist on olulise osaluse omandamisega (oluline osalus algab 10%-st, kõik tehingud offshore-firmadega jäid napilt alla selle piiri - toim), kes on lõplikud kasusaajad ja millistest vahenditest on nad võimalikku olulise osaluse omandamist Krediidipangas rahastanud.
Olulise ehk 10%-st algava osaluse soetamiseks pangas peab taotlema eraldi luba. See omakorda võib motiveerida tükkhaaval variisikute kaudu osalusi ostma.
"Kui me ei saa oma küsimustele piisavaid selgitusi, on meil õigus aktsionäri hääleõigus peatada, sest iga Eestis ja Euroopa Liidus tegutseva panga omanikering peab olema läbipaistev ning rahastamine selge," sõnas Malmstein.
Avalikuks tuli Krediidipanga aktsiate hämar liikumine tänu võimuvõitlusele aktsiaid müünud Moskva Pangas (MP). Viimane on nimelt ajakirjanduses teatanud kolme aktsiatehingu vaidlustamisest.
„See on uskumatu lugu, mis on toimunud,“ ütleb Krediidipanga juhatuse esimees Andrus Kluge, kes ostis kõrvuti Küprose firmadega ka ise MPlt Krediidipanga aktsiaid, ent väidab, et tal pole ülejäänud tehingutega vähimatki seost. Kluge toonitab ka seda, et Krediidipank ise endale hämaraid omanikke ei valinud - tehingute eest peab vastutama aktsiaid müünud MP.
Kogu saaga sai alguse mullu mais, mil MP esindajad saabusid ligi 90% Krediidipanga aktsiate omanikuna siinsele aktsionäride koosolekule sooviga vähendada oma osalust. Nende plaan oli leida enda kõrvale teine tuumikaktsionär ja läbirääkimised muutusidki tõsiseks ühe Londoni fondiga. Aasta lõpuks jäi asi siiski katki.
Seejärel läks kiireks aktsiamüügiks. Juba detsembris algas Krediidipanga osaluste müük tükkhaaval. Nelja kuuga tehti kaheksa tehingut, millest kaks Krediidipanga eestlastest juhtidega ning kuus Küprose ja Briti Neitsisaarte offshore-firmadega. Kõik tehingud jäid, nagu eespool mainitud, alla 10% aktsiate piiri.
Aktsiate väljamüügi ajal toimus võimuvõitlus aktsiaid müünud MPs, mis sai enesele suuromanikuks Vene riigipanga VTB. Krediidipanga aktsiatehinguid MP poolelt allkirjastanud endine MP juht Andrei Borodin pages Venemaalt vahetult pärast viimaseid tehinguid, sai peagi MPst sule sappa ning on tänaseks rahvusvaheliselt tagaotsitav võimu kuritarvitamise süüdistusega.
Pikemalt loe Krediidipanga aktsiatega tehtud hämaratest tehingutest tänasest Äripäevast.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.