Analüütik soovitab Araabiale Eesti maksusüsteemi
Milline maksusüsteem peaks järgnema revolutsioonile? Kui Venemaa ja Ida-Euroopa ajalugu eeskujuks võtta, siis ühetaoline. Eesti oli teejuhiks 1994, kiirelt järgnesid Läti ja Leedu ning Venemaa rakendas proportsionaalset maksusüsteemi 2001.
Just sellest kogemusest soovitab pärast Araabia maid läbinud rahutusi õppida USA ajaloolane ja maksuanalüütik Joseph J. Thorndike, vahendab Bloomberg. Kindlasti peab aga läbi mõtlema, mida ja kus kasutada, sest ühetaoline maksusüsteem ei ole valmis tuluallikas vaid tööriist, mis eriti hästi sobib takistuste ületamiseks revolutsioonijärgsetes riikides.
„Ühetaolised maksud erinevad üksteisest maailmas erinevatel viisidel. Osades on madalad, teistest kõrged. Mõned rakendatakse tulule, teised tarbimisele,” kirjutab Thorndike. „Edukas maksusüsteem tekib orgaaniliselt nende poliitilisest ja majanduslikust keskkonnast. Ühetaolised maksud lõid post-sovetlikkus Euroopas laineid, sest lubasid lahendada spetsiifilisi probleeme. Nad olid loodud, et meelitada välisinvesteeringuid."
"Ühetaolised maksud lõid õitsele ka seetõttu, et nende abil sai kompenseerida õhukese riigi võimsust. Revolutsioonijärgsetel valitsustel on tavaliselt vähearenenud bürokraatlikud institutsioonid, mis muudab raskeks igasuguse maksukogumise. See seab esikohale lihtsuse vajaduse ning ühetaolised maksud pakkusid täpselt seda.”
Kas proportsionaalne tulumaks sobib araabia maailma? Thorndike meelest mõnedele riikidele, näiteks Egiptusele, ei ole see ilmselt vajalik. Suhteliselt tugeva traditsiooniga kodanikuühiskond ja toimivad avalik-õiguslikud asutused, jätavad riigile suurema valiku oma revolutsioonijärgse tulubaasi kujundamiseks. „Tõsi, konkurentsisurve välisinvesteeringute pärast võib sundida Egiptust võtma ühetaolise maksu niikuinii,” lisab Thorndike.
Seevastu teistel riikidel, nagu Gaddafi järgne Liibüa, võib olla raske ühetaolise maksule vastu seista. „Arvestades sügavalt korrumpeerunud avalik-õiguslikke institutsioone ja mittetoimivat erasektorit, lõikaks riik kasu proportsionaalse maksu suhtelisest lihtsusest,” kirjutab maksuajaloolane.