Reaalpalga kasvu oodata aasta teises pooles

Kasvanud kvalifitseeritud tööjõu puudus võib viia jälle palkade väga kiire kasvuni, hoiatab Swedbank.

Paabuti sõnul ei kasva reaalpalk siiski mitte kõikides sektorites.

"Ehk siis palgakasv saab olema sektorite lõikes üsna ebaühtlane. Samas on jätkuvalt kasvanud aktiivsus tööturul, mis omakorda tähendab, et nii tööpakkujate kui ka -pakkumiste arv on kasvanud. Lisaks on kasvamas palgaootused," rääkis Paabut.

Kasvanud kvalifitseeritud tööjõu puudus aga võib meid viia taas kord samasse olukorda, mida nägime mõned head aastad tagasi, mil palgad kasvasid väga kiiresti. Ehkki see tundub näiliselt hea (kellele ei meeldiks kiire palgakasv!), on siin omad ohud, toonitas analüütik. "Nimelt kui palgakasv ei tulene tööviljakuse kasvust, siis survestavad kasvanud tööjõukulud tarbijahindu (palga- ja hinnakasvu 'spiraal'). Hindade kasv on hetkel aga juba niigi kiirem kui enamikes teistes riikides. Kiire hinnatõusu jätkumine koos kasvavate tööjõukuludega seab ohtu ka Eesti ettevõtete konkurentsivõime. Kiire hinnakasv mõjutab aga majapidamiste ostujõudu ning seeläbi võib sisetarbimise taastumine olla kesisem," selgitas Paabut.

Avaliku sektori palgad näitavad ilmselt sarnaselt erasektorile tagasihoidlikku kasvu, kuid nagu on öelnud rahandusminister, jääb palgafond sel aastal muutumatuks. See aga ei tähenda, et kõik palgad nö külmutatakse.

Erasektoris on mitmel tegevusalal juba täheldada ka reaalpalga kasvu (nt energeetika). Paabuti sõnul on oodata reaalpalkade kiiremat kasvu ka eksportivas sektoris ning teenuste sektoris. Viimast mõjutab üha enam taastuv sisenõudlus.

Keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal 792 eurot (12 397 krooni) ja brutotunnipalk 4,78 eurot (74,84 krooni), teatab statistikaamet. 2009. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 1,1% ja brutotunnipalk langes 0,4%.

2009. aasta oli erakordne seetõttu, et aastakeskmine brutokuupalk langes eelmise aastaga võrreldes viimase 16 aasta jooksul esmakordselt. 2010. aastal pöördus langus taas tõusuks. Samas oli 2010. aasta keskmine brutokuupalk väiksem kui seni kõrgeima palgaga 2008. aastal.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, langes teist aastat järjest, aga aeglasemas tempos. 2009. aastal langes reaalpalk 4,9%, 2010. aastal 1,8%.