Majandus ei ole täppisteadus ehk miks abipaketid ei tööta

Kreeka 29. juuni parlamendihääletus, millega kiideti heaks kärpekavad ja reformimeetmed, väärib Homerose monumentaalset sulge, aga tagasihoidlik täppisteadlane, kes on kurt poeesiale ja massipsühhoosile, näeb selles illusoorset fakti. Rahvas Ateena tänavatel on kahtlemata usutav, aga parlament mitte eriti.

ELi frivoolsete nõudmiste täitmine on psühholoogiliselt välistatud ka sellepärast, et mis tahes vaba rahvas, eriti see, kes teinud Euroopast Euroopa ja isegi leiutanud bilansikirjete süsteemi (Aristoteles) ja intressiarvutuse (Pythagoras), ei ole kunagi nõus asja eest, teist taga loobuma oma suveräänsusest ja laskma end kamandada eurobürokraatia keskpärasustel.

Eetika. Kui abipakettide kasuks pole ei majanduslikke, rahanduslikke ega poliitilisi argumente ja seal pole ka vähimatki psühholoogilist usutavust, siis jäävad eetilised argumendid. Eetika aga, nagu psühholoogiagi, on täppisteadus.

Esimene eetiline argument: peame abipakettides osalema solidaarsustundest Euroopaga. Paari nädala eest kirjutas Prantsusmaa Venemaaga alla lepingud suurte ründelaevade Mistral tarnimiseks, mille vajadusest pole aru saanud isegi Venemaa laevastiku juhtkond. Põhjus, miks Venemaa suure hulga raha prantslastele annab, on poliitilise võla tasumine, et Prantsusmaa toetas ja kaitses Venemaad selle agressiooni käigus Gruusia vastu. Ja Putinil ja Sarkozyl on just ees presidendivalimised. Saksa-Vene gaasitoru rajamine Poola ja Baltimaade vastu - kah teema mõtisklusteks solidaarsusest. Berlusconi-Putini alianss - veel üks. Reegel on: eetika kas kehtib kõigile osalistele või ei kehti.

Teine eetiline aspekt: kiputakse nina alla hõõruma, et Eesti olevat omal ajal juba palju raha saanud, saame praegugi ja nüüd võiks veidi ka "tagasi anda". Eetika aga ütleb, et tänuvõla pööramine rahaks on amoraalne, inimlikult aga - sigadus. Teadnuks varem, et antav abi on muudetav rahaliseks kohustuseks, oleks selle üle järele mõelnud. Muide, nn Euroopa raha on toonud ka hulga õnnetusi - alates suurest, nagu mõistuse piiridest väljuv ja kahjurlik Mäo teerist, lõpetades koomilisega, nagu Kirbla kahetasandiline liiklussõlm elumajade ja külapoe vahele.

Kolmas eetiline tõdemus: kui juba kord tehakse erikohtlemine ühele võlgnikule (Kreekale), lubab eetika seda vaid juhul, kui sama reeglistikku rakendatakse ka teiste võlgnike suhtes. Eesti oludes: esmalt peab riik võtma tasumisele kõik Eesti inimeste kodulaenu ja autoliisingu intressid (esimene etapp) ja pärast seda hakkama maksma võlgnikele raha nii palju, et nad saaksid vanad võlad tasa ja uued protsendita laenud juurde (teine ja kolmas etapp). Sel juhul on osalus Kreeka ja Co pakettides moraalselt võimalik.

Juriidika. Juriidiliselt on mis tahes osalus laenupakettides ebaseaduslik ja vaielda pole siin midagi. Niisiis on täppisteaduslikult võttes osalus abipakettides mis tahes praegu teadaolevates vormides psühholoogiliselt ebaveenev, amoraalne ja ebaseaduslik.