Balti põllumehed nõuavad Barrosolt võrdset konkurentsi

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusorganisatsioonid saatsid Euroopa Komisjonile kirja, milles nõutakse võrdseid konkurentsitingimusi kõikidele Euroopa Liidu põllumajandustootjatele.

Indrek KaldÄritehnoloogia.ee juht

Komisjoni presidendile Manuel Barrosole adresseeritud kirjas märgitakse, et Balti põllumajandustootjad ei saa nõustuda komisjoni seniste ettepanekutega, mis jätaksid meie toetustasemed ka uuel eelarveperioodil 2014–20 ELi keskmisest tunduvalt madalamaks. "Põllumajanduse otsetoetused peaksid põhinema objektiivsetele kriteeriumidele. Toetuste tase ei tohiks üheski liikmesriigis olla vähem kui 90% ELi keskmisest," märgitakse ühisavalduses.

Ühiskirjale eelnesid konsultatsioonid mitmete oluliste ELi institutsioonidega. Eelmisel neljapäeval kohtusid Baltimaade põllumajandusorganisatsioonide juhid Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni liikmete Albert Dessi ja Luis Manuel Capoulas Santosega, et selgitada oma seisukohti ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku osas.

Kohtumisel Santosega osales ka Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni liige Ivari Padar. Dess oli parlamendi eelmine raportöör ja Santosest saab parlamendi järgmine raportöör ÜPP reformiettepanekute osas.

Saksa konservatiiv Albert Dess rõhutas kohtumisel, et komisjoni ettepanekud valmistavad pettumust ning ta on teadlik Baltimaade probleemidest. Tema hinnangul ei tohiks üleminekuaeg toetuste ühtlustamiseks kesta kauem kui 2020. aastani, samuti ei avaldaks Baltimaade põllumeeste olukorra parandamine liiga suurt mõju ümberjaotatavatele summadele.

Portugali sotsialist Luis Manuel Capoulas Santos rõhutas kohtumisel, et kuigi asume Euroopa erinevates otsades, on probleemid siiski sarnased. Ka Portugali otsetoetused on ELi keskmisest tunduvalt madalamad. Santose hinnangul võib toetuste ühtlustamise üleminekuaeg kujuneda vältimatuks, kuid oluline on selle pikkus ja kiirus.

Baltimaade põllumajandusorganisatsioonide esindajad kohtusid ka Euroopa põllumeeste keskorganisatsiooni COPA presidendi Gerd Sonnleitneri ja asepresidendi Juha Marttilaga. Kohtumisel rõhutasid Balti põllumajandusjuhid, et õiglased toetused on olulised kogu ELi põllumajandussektori konkurentsivõimele.

Samuti näitavad uuringud, et Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste madalaid toetusi pole enam võimalik põhjendada tootmiskulude olulise erinevusega. Kuigi Baltimaade otsetoetused on kõige madalamad, siis meie põllumajanduse tootmiskulud kuuluvad ELi keskmiste hulka. Mõnevõrra väiksemad on vaid tööjõu- ja rendikulud, kuid need on otseses seoses põllumajandusettevõtete majandusliku suutlikkusega.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus rõhutas möödunud reedel toimunud COPA presiidiumis, et Balti põllumehed ootavad selget perspektiivi põllumajandustoetuste ühtlustamiseks. "Euroopa Komisjoni poolt eelarvekavas väljapakutud üleminekuaeg pole Eesti, Läti ja Leedu põllumeestele vastuvõetav ning seab ohtu meie põllumajanduse jätkusuutlikkuse," märkis ta.

Kohtumistele hinnangut andes tõdes Sõrmus, et toetustasemete ühtlustamine on äärmiselt keeruline ülesanne. Eesmärkide saavutamiseks tuleks lisaks Balti põllumeeste koostööle tugevdada koordinatsiooni ja survet ka valitsuste tasemel. Lisaks põllumajandusministritele peaks sellesse teemasse põhjalikult pühenduma ka valitsusjuhid ja teised ministrid.

Eestist osalesid kohtumistel Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava, Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus ja Eesti põllumajandusorganisatsioonide esindaja Brüsselis Ene Kärner. Euroopa Komisjon avalikustab ametlikud ettepanekud ÜPP reformimiseks 12. oktoobril 2011.

Balti põllumehed nõuavad Barrosolt võrdset konkurentsi

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised