• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,78
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,78
  • 17.10.11, 17:16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti nuriseb uue ELi toetuste piirmääraga

ELi toetusi tulemuslikult kasutanud Eesti tahab, et Euroopa Komisjon loobuks ühtekuuluvuspoliitika toetuste piirmäära seadmisest 2,5%-le liikmesriigi SKPst.
Praegu on 81% Eesti kasutatavatest eurorahadest ühtekuuluvuspoliitika toetused, selgub EL 2014-2020 finantsraamistiku seletuskirjast.
Seniste proportsioonide jätkudes oleks Eesti ühtekuuluvuspoliitika toetuste piirmäär 2,8% SKPst. See tähendab absoluutsummas, arvestades Euroopa Komisjoni majanduskasvu prognoosi 2014-2020, umbes 4 miljardit eurot. Euroopa Komisjoni pakutud 2,5%-line piirmäär tähendaks absoluutsummas 3,58 mld eurot toetust.
Euroopa Liidu uute liikmesriikide toetuste maksimummäär väheneks piirmäära muutmisel kokku ligi 40 miljardit eurot. Eesti võimalused toetust saada väheneks seejuures 630 miljoni euro võrra.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seni on Eesti saanud ELi toetustena rohkem raha kui on liidu ühisesse eelarvesse maksnud. Sissemaksed on olnud aastati järgmised:
Aasta          mln eurot2004           55,12005          106,52006          131,52007          176,42008          163,02009          153,72010          138,2
Samas oli Eestile 1. juuli seisuga välja makstud kõige suuremas mahus ühtekuuluvuspoliitika toetusi:
 Eesti pooldab jätkamist seniste diferentseeritud piirmääradega, toetuste jagamisel võiks arvestada ka eri riikide haldussuutlikkust. Madala haldussuutlikkusega riikidele, kellel on euroraha kasutamisega probleeme, peaks seadma tingimuse, et nad eraldavad tänasest suurema osa toetusrahast riigi haldusvõimekuse parandamiseks.
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele