Finantstehingute maks võib Euroopale ja Euroopa pangandusele liiga ränka hinda maksta, arvas Vitsur. "Mõte, et teeme nüüd puhta Euroopa, mis maailma ära päästab – ei tee me sellist Euroopat, mis maailma ära päästab. Meil ei ole nii palju raha," lausus ta.

"Kui püüame seda teha, teeme Euroopa konkurentsivõimele karuteene. Rool on küll meie käes, kuid mitte ainult meie käes," selgitas Vitsur.

Ühtlasi ütles Vitsur ELi kavandatavaid eelarvemuudatusi kommenteerides: "Kõik ettevõtmised, mis vähendavad bürokraatiat, on teretulnud ja kõik, mis suurendavad bürokraatiat, on halvad."

Vitsur lisas, et võib tunduda, nagu kõige täpsemaks muutmine on hea, aga see pole suuremalt jaolt tõsi, sest ei too töömahu lisandumist arvestades piisavalt majanduslikku efekti.

Teiseks tekib küsimus, kas euro(toetus)raha on majanduse tõukejõud või ei. Eurorahaga kiputakse tekitama hoopis kulubaasi, mida ei suudeta hiljem ülal pidada.

"Vaatan siin TTÜ poole. Ki palju Tehnopolist tõukefondide tagant ära kadumisel ellu jääb? Tartu Ülikooli puhul on mul sama küsimus. Minu arvates võib teha vaid neid projekte, mida me ka ilma Euroopa Liidu rahata tahaksime teha. ELi ja enda rahasse tuleb suhtuda täiesti ühtmoodi," toonitas Vitsur.