EL tahab karmimaid karistusi insidertehingutele ja turumanipulatsioonidele

Siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier’ sõnul on finantsturgude ülesanne teenida reaalmajandust ja mitte vastupidi, vahendas Euroopa Komisjoni Esindus Eestis. „Turud on aastatega põhjalikult muutunud ja õigusnormid peavad turgudega sammu pidama. Finantskriis on meile valusalt meelde tuletanud, kui keerukaks ja läbipaistmatuks on mõned finantsteenused ja -tooted muutunud. Sellist olukorda tuleb parandada,” sõnas ta.

Uues ettepanekus on täidetud seaduselünk seoses organiseeritud kauplemissüsteemiga, mis ei kuulunud seni reguleeritud kauplemiskohtade hulka – direktiiv võimaldab endiselt eri ärimudelite kasutamist, kuid tagab, et kõik kauplemiskohad peavad täitma samasid läbipaistvuse eeskirju.

Et võimaldada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele paremat juurdepääsu kapitaliturgudele, võetakse ettepanekutega kasutusele eritermin väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud turgude jaoks. Sellest saab kvaliteedimärk platvormide jaoks, mille eesmärk on rahuldada VKEde vajadusi.Lisaks kehtestatakse uued kaitsemeetmed algoritm- ja välkkauplemise suhtes. Kõigi algoritmkauplejate tegevus peab olema nõuetekohaselt reguleeritud ja tagatud peab olema piisav likviidsus.

Samuti võetakse kasutusele uus kauplemise läbipaistvuse kord turgude jaoks, millel kaubeldakse muude finantsinstrumentide kui aktsiatega (nt võlakirjad, struktureeritud finantstooted ja tuletisinstrumendid). Lisaks saavad investorid tänu uutele turuandmete kogumise nõuetele ülevaate kogu ELis toimuvast kauplemisest.

Ettepanekutega suurendatakse reguleerivate asutuste rolli ja volitusi. Kooskõlastades oma tegevuse eelnevalt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega (ESMA), on järelevalveasutustel teatavates tingimustes õigus keelata teatavad tooted, teenused või tavad, kui need ohustavad investorite huve, finantsstabiilsust või turgude korrektset toimimist.

Täiendades juba kehtivaid eeskirju, karmistab läbi vaadatud direktiiv portfelli valitsemise, investeerimisnõustamise ning keerukate finantsteenustega, nagu struktureeritud tooted, seotud nõudeid. Võimaliku huvide konflikti ärahoidmiseks keelatakse sõltumatutel nõustajatel ja portfelli valitsejatel teha või vastu võtta makseid kolmandatele isikutele või kolmandatelt isikutelt või saada muud rahalist tulu.

Lisaks soovib Euroopa Komisjon kehtestada kriminaalkaristused siseringitehingute tegemise ja turuga manipuleerimise eest, et muuta karistused hoiatavamaks ja parandada turu terviklikkust.

Investorid, kes kasutavad kauplemisel siseteavet ning levitavad turgudega manipuleerimiseks valeteavet või eksitavat teavet, saavad praegu karistustest kõrvale hoida, kasutades ära ELi 27 liikmesriigi seaduste erinevust. Komisjoni ettepaneku kohaselt kehtestataks kogu ELis miinimumeeskirjad kriminaalkaristuste kehtestamiseks siseringitehingute tegemise ja turuga manipuleerimise eest.

Siseringitehing tähendab tehingut, mille puhul hinnatundlikku teavet omav isik kaupleb asjaomaste finantsinstrumentidega. Turuga manipuleerimine leiab aset siis, kui näiteks valeteavet või eksitavat teavet levitades manipuleeritakse finantsinstrumentide hinnaga kunstlikult, et asjaomaste instrumentidega kaubeldes saada sellest kasu. Neid kahte tegevust koos nimetatakse turu kuritarvitamiseks.

2007. aasta novembris jõustunud esialgne finantsinstrumentide turgude direktiiv (MiFID) hõlmab finantsinstrumentidega seotud investeerimisteenuste pakkumist pankade ja investeerimisühingute poolt (maakleriteenused, investeerimisnõustamine, kauplemine, portfelli valitsemine, emissiooni tagamine jne) ning tavapäraste börside ja alternatiivsete kauplemiskohtade (nn mitmepoolsed kauplemissüsteemid) tegevuse korraldamist. Direktiiv on küll aidanud suurendada nende teenuste vahelist konkurentsi, laiendada investorite valikuvõimalusi ning madaldada hindu, kuid finantskriis on toonud esile direktiivi puudused.

Tugevamad ja tõhusamad turustruktuurid: Ka praegune direktiiv hõlmab mitmepoolseid kauplemissüsteeme ja reguleeritud turge, kuid läbivaatamisel laiendatakse selle reguleerimisala ka uuele kauplemiskohtade liigile, organiseeritud kauplemissüsteemile (ingl k organised trading facility) Need on organiseeritud platvormid, mida praegune õigusraamistik ei kata, kuid mis mängivad üha tähtsamat rolli. Üha enam kaubeldakse sellistel platvormidel näiteks standarditud tuletislepingutega. Uues ettepanekus on see seaduselünk täidetud. Läbivaadatud direktiiv võimaldab jätkuvalt eri ärimudelite kasutamist, kuid tagab, et kõik kauplemiskohad peavad täitma samasid läbipaistvuse eeskirju, ning vähendab huvide konflikte.

Et võimaldada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele paremat juurdepääsu kapitaliturgudele, võetakse ettepanekutega kasutusele ka eritermin väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud turgude jaoks. Sellest saab kvaliteedimärk platvormide jaoks, mille eesmärk on täita VKEde vajadusi.

Tehnoloogiliste uuenduste arvessevõtmine: Ajakohastatud direktiiviga kehtestatakse uued kaitsemeetmed algoritm- ja välkkauplemise suhtes, mis on märkimisäärselt suurendanud kauplemise kiirust ning millega võivad kaasneda süsteemsed riskid. Need kaitsemeetmed hõlmavad nõuet, et kõigi algoritmkauplejate tegevus oleks nõuetekohaselt reguleeritud ja et nad tagaksid piisavalt likviidsust, ning eeskirju, mis takistavad sellistel kauplejatel turule sisse ja turult välja liikumistega volatiilsust suurendada. Ettepanekutega parandatakse ka selliste oluliste kauplemisjärgsete teenuste konkurentsitingimusi nagu kliiring, mis võib muidu kahjustada kauplemiskohtade vahelist konkurentsi.

Suurem läbipaistvus: Organiseeritud kauplemissüsteemide kategooria kasutuselevõtuga parandatakse kauplemise läbipaistvust aktsiaturgudel, sealhulgas ka anonüümsete kauplemisplatvormide (ingl k dark pools) puhul, kus kaubeldakse mahtude või likviidsusega, mis ei ole avalikel platvormidel kättesaadavad. Erandeid lubatakse ainult teatavates kindlaks määratud olukordades. Samuti võetakse kasutusele uus kauplemise läbipaistvuse kord turgude jaoks, millel kaubeldakse muude finantsinstrumentide kui aktsiatega (nt võlakirjad, struktureeritud finantstooted ja tuletisinstrumendid). Lisaks saavad investorid tänu uutele turuandmete kogumise nõuetele ülevaate kogu ELis toimuvast kauplemisest, mis aitab neil teha teadlikumat valikut.

Suuremad järelevalvevolitused ning rangem raamistik kauba tuletisinstrumentidega kauplemiseks: Ettepanekutega suurendatakse reguleerivate asutuste rolli ja volitusi. Kooskõlastades Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega (ESMA) ja teatavates tingimustes on järelevalveasutustel õigus keelata teatavad tooted, teenused või tavad, kui need ohustavad investorite kaitset, finantsstabiilsust või turgude korrektset toimimist. Ettepanekutega nähakse ette ka kauba tuletisinstrumentide turgude rangem järelevalve. Kehtestatakse positsioonidest teatamise kohustus kauplejate kategooriate lõikes. See aitab reguleerivatel asutustel ja turuosalistel paremini hinnata, millist osa mängib nendel turgudel spekuleerimine. Lisaks teeb komisjon ettepaneku anda reguleerivatele asutustele volitused jälgida kõigi kauba tuletisinstrumentidega kauplemise kogu protsessi ning vajaduse korral sellesse sekkuda, sealhulgas ka positsioonide piiramisega, kui esineb turuhäirete oht. G20 riikide tippkohtumisel Cannes’is 3. ja 4. novembril käsitletakse ka kauba tuletisinstrumentide küsimust.

Tugevam kaitse investoritele: Täiendades juba kehtivaid eeskirju, karmistab läbi vaadatud direktiiv portfelli valitsemise, investeerimisnõustamise ning keerukate finantsteenustega, nagu struktureeritud tooted, seotud nõudeid. Võimaliku huvide konflikti ärahoidmiseks keelatakse sõltumatutel nõustajatel ja portfelli valitsejatel teha või vastu võtta makseid kolmandatele isikutele või kolmandatelt isikutelt või saada muud rahalist tulu. Kõigi investeerimisühingute suhtes kehtestatakse üldjuhtimist ja juhtkonna vastutust käsitlevad eeskirjad.

Järgmised sammud: Ettepanek esitatakse aruteluks ja vastuvõtmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule (liikmesriikidele). Vastu võetud määrust, direktiivi ja vajalikke tehnilisi rakenduseeskirju hakatakse kohaldama alates ühest ja samast kuupäevast.