FI: finantsteenuste turg vajab kaitset

Meie väikese riigi avalikus sektoris on pigem efektiivne kompetentsid koondada, mitte neid hajutada. Sellelt pinnalt on finantsjärelevalve kaheks keskseks mureks Eestis turukuritarvitustega võitlemisel olnud järelevalveasutuse piiratud volitused ning karistuste valik ja raskus.

Just finantsinspektsioonil on kõige lähedasem puutumus finantsturuga ja piisavalt infot seal toimuva kohta. See võimaldab meil vajaduse korral üsna kiiresti reageerida.

Järelevalve esmane reageerimiskiirus on väga dünaamilise finantsturu puhul üheks võtmefaktoriks, kuna võimaldab arenevaid protsesse külmutada või õigesse suunda juhtida. Samas on finantsinspektsioonil seni olnud piiratud volitused näiteks varade arestimisel ja muude turukuritarvitustega seotud menetlustoimingute tegemisel.

Rahalised karistused turukuritarvituste eest peavad olema sellised, mis selgelt võtavad motivatsiooni neid sooritada. Rahalised karistused peavad olema sellise suurusega, et turukuritarvitusi ei oleks kasumlik teha. Näiteks mõnedes Euroopa  Liidu liikmesriikides puuduvad täna turukuritarvituste puhul rahaliste karistuste ülemmäärad sootuks. See võtab potentsiaalselt pahategijalt võimaluse kalkuleerida, missugune oleks kasumlik kuritegu.

Teiseks, karistusmeetmete valik peaks olema võimalikult lai - alates trahvist, tegevusalal tegutsemise keelust või muu õiguse äravõtmisest ja lõpetades vabadusekaotusega. Karistuste valiku lai skaala võimaldab samuti vähendada turukuritarvituste tegemise soovi.

Nende ja paljude muude oluliste teemadega MAR/MAD paketis otseselt ja kaude tegeletakse. Näiteks hakkab turukuritarvituste sanktsioneerimist väljaspool kriminaalmenetlust reguleerima Euroopa Liidu määrus, mis on Eesti seaduste suhtes ülimuslik. Selle määrusega nähakse ette karistuste mõistmise tingimused ja rahaliste karistuste ülemmäär