Justiitsminister Kristen Michal sõnas, et eelnõu peamine eesmärk on aidata ära hoida just laste vastu toime pandud seksuaalkuritegusid. „Eelnõuga luuakse selge alus, kuidas kasutada kompleksravi seksuaalkurjategijate ohutuks muutmisel. Kompleksravi kasutamisel kurjategija ennetähtaegse vabastamise eeldusena või vangistuse osalisel asendamisel kompleksraviga võib ravi kesta ajaliselt isegi kauem kui reaalne vanglakaristus,“ ütles Michal.

„Uuringud näitavad, et sellistel kurjategijatel on tihti vaimse tervisega seotud probleemid, mis taoliste tegude toimepanemist põhjustavad. See tähendab, et peale oma karistuse ärakandmist on suur tõenäosus, et nad võivad sooritada uusi kuritegusid. Rahvusvaheline kogemus on näidanud, et just kompleksravi ehk ravimitega kombineeritud teraapia, milles üheks osaks on ka n-ö keemiline kastreerimine, on sellistel puhkudel kõige paremaid tulemusi andnud. Seadusemuudatusega saaks kohtud seada sellise 18-kuulise kuni 3-aastase ravikuuri läbimise ka eelduseks ennetähtaegsele vabanemisele ja kui see ravi jääb ükskõik mis põhjusel pooleli, siis tuleb isikul tagasi vanglasse karistust  kandma minna,“ selgitas Michal.

Minister kinnistas, et eelnõu on pikalt ja põhjalikult ette valmistatud ning ministeerium ootab ka kooskõlastusringilt arvamusi ja ettepanekuid. „Lisaks ministeeriumitele saatsime eelnõu arvamuse avaldamiseks erinevatele erialaseltsidele ja organisatsioonidele, nagu näiteks Eesti Psühhiaatrite Selts, Tartu Laste Tugikeskus ja Eesti Seksuaaltervise Liit, ning ootame nende aktiivset osalemist eelnõu lõplikul kujundamisel, “ ütles Michal. 

Ravi kohaldamise otsustab kohus, kes vastava ettepaneku tegemisel kaalub nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, aga samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib talle kaasa tuua ravi kohaldamine.

„Eestis mõistetakse aastas seksuaalkuritegudes süüdi umbes 50-60 inimest.  Põhjamaade kogemust arvestades võiks Eestis kompleksravi saada 3-10 isikut aastas. Ülejäänud seksuaalkurjategijate puhul tuleks kaaluda intensiivsemalt psühhosotsiaalseid sekkumisi, nagu näiteks seksuaalkurjategijate programmide läbiviimist,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Tuuli Ploom.

Täna saab Eestis seksuaalkurjategijate retsidiivsuse vähendamiseks kohus käitumiskontrolli raames määrata süüdimõistetule kohustuse alluda ravile (näiteks minna psühhiaatri vastuvõtule) või osaleda sotsiaalprogrammis. Nii vanglas kui kriminaalhoolduses viiakse selleks läbi spetsiaalselt seksuaalkurjategijatele mõeldud rehabilitatsiooniprogrammi.

Lastevastaste seksuaalkuritegude ennetamine on üks kriminaalpoliitilisi prioriteete, mida on väljendatud mitmes strateegilises dokumendis, näiteks 2005. aastal siseministri ja justiitsministri poolt vastu võetud Laulasmaa deklaratsioonis, kriminaalpoliitika arengusuundades aastani 2018 ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud vägivalla vähendamise arengukavas aastateks 2010–2014.