Kreeka pankurid õhutasid pangajooksu

Ta ei soovitanud refinantseerida laenu ega pakkunud uut krediitkaarti. „Võta pangast osa raha välja,“ meenutas Ateena jurist Dimitris Kastriotis, mida pangajuht ütles ta emale.

Sõbralik soovitus oli mõeldud selleks, et vananev pangaklient ei riskiks kogu rahaga Kreeka pangajooksus. Pangajooksu siiski ei toimunud. Kuid see võib muutuda aktuaalseks esmaspäeval Kreeka paeministri George Papandreou poolt referendumile pandud 130 miljardilise päästepaketi valguses. See on suurte panustega õnnemäng, mis võib riigi suruda maksujõuetuks ning viia Kreeka väljasviskamiseni euroalalt.

Isegi ilma suurema kärata on Kreeka kogenud vaikset pangajooksu, nagu seda mõned Lääne ametisikud on nimetanud. Eelmisel aastal vähenesid Kreeka pankades hoiused 14 protsendi võrra ehk umbes 1,5-2 miljardit eurot kuus. Tempo on kiirenenud. Prognoosi kohaselt on oktoobris lahkunud Kreeka pankadest kümme miljardit eurot ehk kuus protsenti hoiustest.

Kreeka rikkad on juba ammu tõmmanud raha pankadest välja ja parkinud selle traditsioonilistesse varjupaikadesse nagu Šveitsi ja Küprosele. Kontrastina on nüüd hakanud kriisis kannatanud keskklass tõmbama raha pankadest välja, et jääda ellu.

„Paistab hea idee võtta pangast osa raha välja, sest ma pean ju maksma uusi makse, mu palka on kärbitud ja kütte eest tuleb talvel maksta,“ ütles kooliõpetaja Aspasia Kimolou.

Kreeklased on ka võtnud pangakontodelt raha, et osta keskpangast kuldmünte või panna see pankades renditud hoiulaegastesse. Samuti on kuulduste kohaselt maetud salaraha maasse. Üks ärimees rääkis, et investorid ostavad taastuvenergia litsentse, kuna need võivad osutuda pangahoiustest kindlamaks rahapaigutusteks.

Mured Kreeka pankade pärast hoogustuvad, kuna välismaal ei ole saanud Kreeka pankade väljaantud krediitkaartidega ostude eest tasuda.

„Kaks restorani Londonis, kaubamaja Pariisis ja hotell Hamburgis ei aktsepteeri minu Kreeka krediitkaarti,“ ütles regulaarselt Lääne-Euroopas käiv ärimees Aristides Angelakis, „Lisaks ebamugavusele on see äärmiselt piinlik kogemus.“

Paljud kreeklased usuvad veel, et nende hoiused on kaitstud, tänu Euroopa liidu ja IMFi finantstoele. Kreeka pankadele on kriis osutunud piinarikkaks. Kolm aastat majanduslangust on kasvatanud halbade laenude provisjone.

Loo tipuks võib troikaga läbiräägitud päästepaket veelgi nõrgendada Kreeka panku. Kreeka valitsuse võlakirjade hoidjad peavad kandma 50 protsenti kahjumist. Arvestades riigi võlakoormat, kukub see ebaproportsionaalselt raskelt pankadele, kes omavad palju võlakirju.

Kreeka pangad võidakse riigistada, milleks on ette nähtud 30 miljardit eurot. „Arvestades poliitikute viletsat toimetamist on viimane asi, mida te soovite see, et nad hakkasid panku juhtima,“ ütles üks ametnik.

Kastriotise ema otsustas pangast hoiuseid mitte välja võtta. Läinud nädala päästepakett pakkus veidi kindlust, kuid selle mõju võib nüüd näida lühiajaline.

„Inimesed tavatsevad öelda vähemalt pangahoiused on suhteliselt turvalised,2 ütles ta. „Kuid nüüd on kõik küsimärgi all.“