• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mitte pankade kasumisoov, vaid suhtumine ärritab

    Täna kirjutame, et ehkki detsembris oodatakse Euroopa Keskpangalt uut intressikärbet, mis langetaks juba niigi langenud Euribori veel, ei jõua see hea uudis laenajani - pangad suurendavad marginaale. Ehk teisisõnu, pangad tõstavad hindu. Äripäev oskab siin soovitada vaid üht - ärge laenumaksetega hätta jääge, nii annaksite pangale põhjuse leping üle vaadata.
    Oleme praegu president Toomas Hendrik Ilvesega ühel meelel. Nimelt rääkis Ilves reedel Rootsi ajalehes Dagens Industri, et teda pahandas Rootsi pankade käitumine. "Olin Rootsi pankade juhtide peale üsna pahane. Swedbank oli Baltimaadesse suunanud 10 protsenti oma investeeringutest ja see andis neile 25 protsenti kogukasumist. Ometi süüdistasid nad kõigis oma probleemides meid. See ei olnud kiiduväärt tegu. Ja kui selle peale hakati virisema, et Balti riigid viivad Rootsi majanduse allamäge...," rääkis Ilves. "Nende rahateenimise soovis ma probleemi ei näe. Mind ärritas pigem nende hilisem suhtumine. Justkui meie isikus oleks esindatud kõik vastutustundetud idaeurooplased - sellise negatiivse stereotüübi vastu olen ma võidelnud juba 20 aastat. Sellepärast ma mainingi neid 10% investeeringuid ja 25% kasumit - shut up!"
    On mõistetav, et pangad kompenseerivad intressi vähenemist marginaali kasvuga. Pangad on ju äriettevõtted, kel eesmärgiks kasumi teenimine. Kuid kas praegu, mil pea kogu maailm kardab uue, veelgi karmima kriisi lahvatamist, on õige hetk kasumirataste kõige kiiremale käigule lülitamiseks? Ehk oleks mõistlikum praegu väiksema kasumiga leppida, hinnatõusu veidi edasi lükata? Just väiksema kasumi, mitte kahjumiga. Pole ju suur saladus, et Eestis tegutsevad pangad teenivad praegu kasumeid. Swedbank teenis kolmandas kvartalis kasumit 63, SEB 24, Sampo 13 ja Nordea 9,3 miljonit eurot…
    Nojah, tegelikult üks pank püüabki vastuvoolu ujuda - hiljuti suurte ambitsioonidega pangandusturule sisenenud LHV Panga esindaja ütleb tänases artiklis, et kuna häid laenuprojekte napib, ollakse tugeva ettevõtte finantseerimise nimel nõus marginaale endisel tasemel hoidma või isegi langetama.
    Teisalt, kutsusime ju meiegi hiljuti ettevõtjaid üles hindu tõstma. Kirjutasime juhtkirjas, et Äripäeva arvates on praegu õige hetk hoopis hindu tõsta! (ÄP 28.09.2011), põhjendades soovitust sellega, et hindade kergitamine on parim ja lihtsaim viis kasumit kasvatada - midagi investeerima ei pea, lihtsalt tõsta hinda ja kasseeri kasumit. Leidsime, et ka tarbija pahameelt ei pea kartma, sest viidates nt elektri (või teiste sisendite) hinna tõusule, neelab ka kõige pahasem tarbija hinnatõusu alla. Jah, miks siis pangad ei võiks hindu tõsta?
    Pealegi, näiteks eluasemelaenud on meil Eestis siiski viimastel aastatel ju väga odavad olnud, piltlikult öeldes pakuvad pangad laenu intressiga, mille iga-aastane inflatsioon lihtsalt ära sööb. Tulumaksutagastustest ei hakka siinkohal kõnelemagi. Ning ega liisinguturulgi intressid oluliselt suuremad ole.
    Seega, kui pangad räägivad praegu, et eluasemelaenude puhul tuleks kõne alla keskmiselt 0,15-0,2 protsenti varasemast kõrgem marginaalitase, polekski selles nagu midagi halba.
    Ega olegi. Kuid siiski, argumenteeri, kuidas tahad, ikka jääb solvumistunne hinge.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Tallinna börs keeras eilse tõusu languseks
Tallinna börs oli täna 0,8% miinusega ainukene Balti börs, mis kaotas väärtust ja vedades endaga 0,27% punasesse ka Benchmark indeksi. Seevastu Vilnius ronis 0,29% ja Riia 0,26% kõrgemale.
Tallinna börs oli täna 0,8% miinusega ainukene Balti börs, mis kaotas väärtust ja vedades endaga 0,27% punasesse ka Benchmark indeksi. Seevastu Vilnius ronis 0,29% ja Riia 0,26% kõrgemale.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.