Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ida-Virumaale püstitatakse rehepapluse monumendid

    Tänane Äripäev kirjutab, et Ida-Virumaa kahe kange - Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi - kaevandused on leidnud viisi, kuidas järelejääva aheraine pealt saastetasu mitte maksta. See kuhjatakse kokku ja kujundatakse sobivaks pinnaks vabaajakeskustele. Tasust pääsemine eeldab aheraine kui jäätmete taaskasutamist - ettevõtted ütlevad, et sel moel ongi nad ainet taaskasutanud.
    Äripäev leiab, et Ida-Virumaal kerkivad rehepapluse monumendid - raha kulutatakse keskuste ehitamisele, mille järele vajadust ei ole, riik jääb ilma kümnetest miljonitest eurodest.
    Saastetasu kogumisel on kolm peaeesmärki. Esiteks koguda maksu, millega uusi keskkonnaprojekte rahastada, piirata aheraine ladestamist ja leida aherainele uus rakendus. Praegusel juhul aga ei täideta neist ühtki.
    Esiteks jääb saamata maks. Teiseks ladustatakse aheraine endiselt - olgugi et veidi teisiti kui tavaliste aherainemägedena - ja kolmandaks, aherainele ei leita sisulist rakendust.
    Kaevandusettevõtted ja kohalikud omavalitsused väidavad küll, et aherainele on keskuste loomisega on antud lisaväärtus - taaskasutus, mis taaskasutus. Sellega paistab Eesti Energia motomäe koha pealt nõustuvat ka keskkonnaamet, VKG kavandatav püramiidide ala ootab veel riigi seisukohta.
    Äripäeva kummastab riigi selline seisukoht. Nimelt ütleb keskkonnatasude seadus, et jäätmete pealt saastetasude maksmisest pääsetakse siis, kui jäätmeid taaskasutatakse. Taaskasutamise defineerib omakorda jäätmeseadus, mille järgi on taaskasutus "jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud".
    Küsimus aga on, kas üldse mingeid materjale "muidu oleks sellel kasulikul otstarbel" ehk vabaajakeskuste ehitamiseks kasutatud. Otsest tarvidust nende rajamiseks õigupoolest ju ei olnud: enne oli aheraine kui probleem ja siis mõeldi selle juurde vajadus rajada Ida-Virumaale vabaajakeskused. Kaevandajad tunnistasid Äripäevale ise ka, et kui saastetasudest ei pääseks, siis nad aherainemägesid parkideks ei kujundaks.
    Jokk-skeem on seda küünilisem, et mõlemad osapooled on riigi omanduses: Eesti Energia ehitajana ja keskkonnaamet heakskiitjana. Riik petab skeemitades iseend.
    Äripäev ei väida, et need keskused Ida-Virumaal oleks halvad. Ehk annavad pargid tõesti piirkonnale omanäolise ilme ja meelitavad sinna turiste. Kas kohalikud selle taevast kukkunud võimaluse enda kasuks tööle panna oskavad, sõltub juba neist.
    Aga peaküsimus on siiski viisis, kuidas need turismiatraktsioonid tekkinud on. Ja veelgi enam - mille arvel? Laekunud (antud juhul küll laekumata) saastetasud lähevad otse Keskkonnainvesteeringute Keskuse eelarvesse, mille abil käivitatakse uusi keskkonnaprojekte. Selmet välja mõelda vajadust vabaajakeskuse järele, oleks mõni keskkonnaprojekt olulisem ja kokkuvõttes kogu Eestile kasulikum.
    Pealegi, kui riik praegu sellise taaskasutuse tõlgenduse heaks kiidab, mitte ei sõnasta seadust selgemini, siis hakkavad kaevandajad ka edaspidi nuputama, kuidas aherainet nii primitiivsel moel "taaskasutada". Tekib küsimus, kui palju püramiide Eestisse mahub.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Audiitorfirmade TOP 2: Eesti majandus väljub kriisist fundamentaalselt palju tugevama, kuid ka oluliselt suurema võlaga
Grant Thornton Baltic pälvis audiitorbüroode edetabelis teise koha. Ettevõtte audiitorteenuste valdkonna juht ja partner Mart Nõmper ütleb, et 2023 saab olema kohanemise aasta: „Mõned ärimudelid, mille sisendite hinnad on kiiresti kasvanud, peavad kas kohanema või lõpetama“.
Grant Thornton Baltic pälvis audiitorbüroode edetabelis teise koha. Ettevõtte audiitorteenuste valdkonna juht ja partner Mart Nõmper ütleb, et 2023 saab olema kohanemise aasta: „Mõned ärimudelid, mille sisendite hinnad on kiiresti kasvanud, peavad kas kohanema või lõpetama“.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.