Välkkauplemine on Euroopa, mitte Eesti probleem

USAs ja ka Euroopas valmistab finantsinspektsioonidele peavalu välkkauplemine (high frequency trading), mida tahetakse rohkem reguleerida. Eestis seda nähtust kodumurul peaaegu ei tajuta.

„Välkkauplemine kätkeb endas ohtusid,“ ütles üleeile esmakordselt Eestit külastanud sel aastal loodud Euroopa Väärtpaberijärelevalve juht Steven Maijoor, kelle jaoks on Eesti seitsmes külastatav Euroopa riik. Kavas on tal külastada kõiki Euroopa Liidu liikmesriike. „Mitte kõik tehingud ei lähe täitmisele, osa nendest tühistatakse kiiresti. See võib luua eksliku pildi.“

Maaklerid olid eri meelel selles, kas Tallinna börsil midagi sellelaadset toimub.„Sellisel kujul nagu USA või Lääne-Euroopa turgudel välkkauplemist kindlasti ei toimu, Nordea välismaalastest klientidelt on paar korda tulnud välkkauplemisele viitavaid ordereid, kuid märkimisväärset mõju need turule pole avaldanud,“ ütles LHV panga maaklerteenuse juht Alo Vallikivi. „Turg on niivõrd väike ja ebalikviidne, et sellisel kauplemisel ei ole siin mõtet.“

„Tallinna börsil välkkauplemist ei toimu ja põhjus on tegelikult lihtne – likviidsuse liiga madal tase,“ ütles Swedbanki Balti aktsiate vahenduse üksuse juht Andres Suimets. „Eks käivete paranemisega ja suuremate välismaiste maaklerfirmade lisandumisega meie börsile võib seda tekkida, aga täna on seda raske näha.“