Ühtse Venemaa toetus pühapäevastel riigiduuma valimistel küll langes 64 protsendilt napilt 50-le, kuid parlamendi enamus 238 kohaga 450st jäi püsima. Ühe suurema Venemaale spetsialiseerunud aktsiainvestori Prosperity Capital tegevjuht Mattias Westman leidis valimisi Bloombergile kommenteerides, et tulemust võib lugeda positiivseks. “Mitmed poliitikud üle maailma on pidanud kriisi tõttu oma ametist loobuma, kuid Ühtne Venemaa suutis parlamendis enamuse säilitada,” märkis Westman. Vene turgudele ei mõju tema sõnul negatiivselt mitte kohalikud faktorid, vaid Euroopa probleemid. “Vene firmad jätkavad väga hästi,” ennustas Westman.

Välisinvestorid kiidavad stabiilsust. Valimistulemused investeerimisvalemit ei muuda, ütles Bloombergile ka Ian McCall Quesnell Capital SA-st. “Ühtne Venemaa on andnud meile stabiilsust kaheks ametiajaks ja tuleb ka kolmas stabiilsuse periood. Ka nende positsiooni nõrgenemine on hea märk. See on märk demokraatiast.”

“Selle tulemusega saame garanteerida meie riigi stabiilse arengu,” kordas investorite ootusi ka peamininster Vladimir Putin ise. Valimisi kommenteerinud Putin ise nimetas tulemusi “optimaalseks”, öeldes et valijad valisid Ühtse Venemaa tagasi “juhtivaks” poliitiliseks parteiks.

Putini populaarsus on langemas. On ka neid, kes nimetavad valimistulemust Putini ajastu suurimaks kaotuseks, märkides, et Ühtne Venemaa kaotas võrreldes eelmiste valimistega 12 miljonit valijahäält ja 77 parlamendikohta. Selle põhjuseks peetakse rahva pettumust Putinis, kõrget inflatsiooni ning reaalpalga vähest kasvu. “Rahulolematus palgatasemega ja usaldamatus äraostetava ja rahvast eraldunud võimu vastu peegeldab otseselt Ühtse Venemaa reitingut,” ütles Bloombergile Grigori Kertman, Venemaa Avaliku Arvamuse Fondi peaanalüütik. Reaalpalgad tõusid keskmiselt 15 protsenti aastas ajavahemikul 2000–2008, alates aastast 2009 on kasv olnud keskmiselt vaid 1,5 protsenti. “See on Putinile isiklik kaotus,” ütles Bloombergile Moskvas sõltumatu analüütik Dmit-

ri Oreškin. “Ta mõistab, et tema populaarsus on langemas ja et see on langemas üha kiiremas tempos.” “Mitmed venelased hääletasid süsteemi vastu ja Putin on selle süsteemi juht,” ütles Stanislav Kutšer raadiojaamast Kommersant FM Bloombergile.

Putinile alternatiivi ei ole. Putin jääb rahva rahulolematusele vaatamata edasi kõige populaarsemaks poliitikuks Venemaal. “Valitsevatele ringkondadele jääb ta edasi liidriks. Selles ei ole mingit küsimust,” ütles Bloombergile üks anonüümsust palunud Vene ärimees. “On toimunud muutus selles osas, kuidas temasse suhtutakse allpool, kuid see peaks olema veelgi radikaalsem, et hakataks otsima alternatiivi. Ja alternatiivi ei ole.”

Nagu näitavad viimased arvamusküsitlused, võidab Putin tõenäoliselt 4. märtsil toimuvad presidendivalimised. “Võita ta võib, kuid pühapäevased parlamendivalimised näitavad, et miljonid venelased on hakanud väsima liidrist, kes plaanib valitseda veel vähemalt järgmised kuus aastat,” kirjutas agentuur Bloomberg.

“Rahva rahulolematus keeb loomulikult küll üle, kuid Putin hoiab võimuohje jätkuvalt enda käes,” ütles endine peaminister, nüüdne opositsioonipoliitik Mihhail Kasjanov. “Putin ei kaota küll võimu, kuid ta mõistab, et on kaotamas rahva toetust,” avaldas Bloombergile üks Vene allikas. “Putin sõltub populaarsusest, ilma selleta on ta haavatav. On miljoni dollari küsimus, kuidas ta oma haavatavusega toime tuleb. Kas ta hakkab kulutama nagu hull või võtab karmid meetmed tarvitusele?” küsis üks lääne pankur.

Rasked ajad tulekul. “Järgmised 6 aastat saavad olema Putinile palju raskemad, kui seda olid viimased 12 aastat. Ta on loonud süsteemi, kus peale tema enda ei saa keegi teine olla president, see on süsteem, mida ainult tema saab juhtida. See on ajalooline lõks,” ütles Grigori Javlinski,  opositsioonilise Jabloko partei asutaja. “Kõigile on selge, et kõik ei saa jääda nii, nagu on. Me oleme tunnistajateks ajaloolisele hetkele, kuis toimuvad sügavad muutused,” ütles Javlinski. “Putin on ammu presidendi positsioonist välja kasvanud. Tema koht on mausoleumis,” kõlab üks Putini kriitikute naljadest.

 

Kevadel valib Venemaa presidenti

Vladimir Putin – Venemaa peaminister aastal 1999, president 2000–2008, taas peaminister alates aastast 2008.Putin teatas 24. septembril, et kandideerib 2012. aasta presidendivalimistel. Võidu korral, mis on tõenäoline, võib ta kandideerida ka järgmiseks ametiajaks ehk siis ka aastateks 2018–2024.