• Jaga lugu:

    Lemeks: "Valmistame plaane B ja C"

    Eesti suurima erakapitalil põhineva metsatööstusettevõtte Lemeks ASi juht ja üks omanikest Jüri Külvik ütleb, et praegu on kõige olulisem olla valmis kiireteks muutusteks ja seetõttu valmistavad nad järgmiseks aastaks ette erinevaid stsenaariume.

    Lemeks on üks suuremaid kohalikul kapitalil põhinevaid eksportööre. Möödunud reedel Äripäevas ilmunud eksportööride TOP 100s oli Lemeks 32. kohal.
    Intervjuu Jüri Külvikuga.
    Kirjutasite 2010. aasta aruandes, et see oli eksportivale ettevõttele hea aasta, kuid arvestama peab, et nii see kindlasti ei jää. Ütlesite ka, et on ette näha kulubaasi tõusu ja eesmärk efektiivsuse tõstmise kaudu saavutada kasumlikkus. Kas see on õnnestunud?2011. aasta on osutumas samuti heaks aastaks. Valmistusime kehvemaks olukorraks, kui see tegelikkuses kujunes. Mõnedki kulud, nagu tooraine, ka tööjõukulud, on suurenenud. Samas oleme tervikuna parandanud efektiivsust ja mõnes positsioonis eksportturgudel oleme saanud ka hindu paremaks.Palmako (Lemeksi tütarettevõte, toodab puitmaju - toim) jaoks on 2011 osutunud pigem tagasihoidlikumaks, kui oodatud. Teisel poolaastal on olnud eksporditurgudel märgata olulist nõudluse vähenemist. Ootasime kerget mahtude kasvu turgudel, tegelikkus on olnud vist siiski teistsugune.
    Mida algavalt aastalt ootate?2012. aasta tuleb kindlasti 2010. ja 2011. aastast erinev, eriti eksportivale ettevõttele. Arvame, et kõik sihtturud ei lähe kehvemaks ühes ulatuses ja ühel ajal.Rõhku paneme ennekõike kiirele muutumisvõimekusele juhtumiks, kui midagi olulist peaks toimuma. Seega, valmistame plaane B ja C.Samas peame tõdema, et Euroopa sihtturgudel on meie partnerid optimistlikumad, kui me ise oleme.
    On teil plaanis tootmist laiendada või teha muid investeeringuid?Viime lõpuni alustatud investeeringud, nagu näiteks ASiga Rait ühisomanduses oleva AS Aegviidu Puit saeveski rekonstrueerimise, mis on küllaltki mahukas tegevus rahaliselt ja projekti teostamise osas. Tegeleme mõne teise  projekti projekteerimise, planeerimisega. Investeeringutega stardime siis, kui on pisut rohkem selgust makrokeskkonnas.
    Kui palju võiks muutuda töötajate arv? Töötajate arvu ei plaani vähendada ega suurendada. Keskkond on hetkel nii kiiresti muutuv, et ei julge sellekohaseid prognoose teha. Üldiselt arvame, et palgad võivad tõusta, aga samas proportsioonis töö viljakuse tõusuga.
    Millised on täna suurimad n-ö muutujad teie valdkonnas, mis tegevust mõjutavad?Suurimad muutujad on toorainehinnad, toodete müügihinnad ja riskid. Samuti olukord, kus me ei pruugi saada müükidele krediidikindlustust, millega suurenevad riskid problemaatilistest piirkondadest raha kätte saada. See omakorda võib tekitada olukorra, kus müügikäive väheneb.
    Kuidas toimub teie valdkonnas toimub uute klientide leidmine? Näiteks messidel. Samas peame andma paremaid tooteid odavama hinnaga ja pikema maksetähtajaga kui meie konkurendid. Uute klientide leidmine on teinekord väga pikk protsess, milleks võib kuluda aastaid. Väga olulised on tuntus ja hea renomee.Klientuur on stabiilselt kasvanud. Toimub pidev töö kliendibaasi laiendamise suunas.
    Kuidas te masu üle elasite? 2009. aasta aruandes kirjutasite, et kõigepealt kukkus paberipuidu müük ja siis ümarpalk.See on loomulik, et hind toorainetel ja toodetel kõigub. Keerukam oli see, et mõni krediteerija hakkas kiirelt rahasid kokku korjama ja Eestist välja viima. Seda mitte ainult kinnisvaraga tegelevatelt ettevõtetelt vaid ka hea ekspordivõimekusega tootmisettevõtetelt.Masu elasime üle tänu tugevale ja professionaalsele meeskonnale ja lojaalsetele ja meisse uskuvatele partneritele.
    Aga kuidas hoidusite buumi ajal sellest, et mitte üle investeerida?Eks me mõnes positsioonis investeerisime ka üle, samas mitte sedavõrd, et põhitegevused oleks teisejärguliseks jäänud. Lühidalt me ei kaotanud olulisel määral strateegilisi suundasid hoolimata buumiaegsetest ahvatlustest.
    Millised on Teie meelest eksportööride suurimad probleemid Eesti ettevõtluskeskkonnas? Võiksime sihtturgudele veidi lähemal asuda. Suurimatel konkurentidel Soomel, Rootsil on tihti parem ja tihedam ühendus sihtturgudega. Näiteks Poola konkurentidel hinnaeelis asukoha tõttu.
    Te olete üks väheseid ettevõtteid, kes suurte eksportööride seas veel Eesti kapitalil põhineb. Kui palju on teil nende pea 20 tegevusaasta jooksul n-ö kosjas käidud?Eks meil aeg-ajalt kosjas ikka käiakse. Samas meil on piisavalt noor ja motiveeritud meeskond, et veel paljugi korda saata. Kiusatust ei teki seniks, kuni pole mõistnud täielikult tekkivat olukorda heas ja halvas, mis saabuks pärast ettevõtte müüki.
    MIS ON MISAS LemeksAsutatud: 1993Asukoht: TartuOmanik: Jüri Külvik (72,4%), Enn Külvik (20%)Tegevusala: metsavarumine (82,58%); muude puidutöötlemissaaduste - hakkepuit, puitvill jms - tootmineTöötajaid 2010: 484 ehk 10% enam kui aasta varem
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Indrek Alliksaar: hinnad kerkivad, kuid pelgalt see ei pruugi õnne õuele tuua
Keerulistes oludes on juhtimiskvaliteet eriti tähtis, et leida õige strateegia, mille abil uues olukorras efektiivsuse näitajaid ja kasumlikkust kasvatada, kirjutab KPMG auditi juht Indrek Alliksaar Äripäeva Infopanga ehitusmaterjalide tootjate aastaraportile antud kommentaaris.
Keerulistes oludes on juhtimiskvaliteet eriti tähtis, et leida õige strateegia, mille abil uues olukorras efektiivsuse näitajaid ja kasumlikkust kasvatada, kirjutab KPMG auditi juht Indrek Alliksaar Äripäeva Infopanga ehitusmaterjalide tootjate aastaraportile antud kommentaaris.
Nordecon ehitab 17 miljoni eest Ahtri tänavale büroohoone
Nordecon sõlmis 17 miljoni euro suuruse lepingu Ahtri tänaval asuva Roseni Maja büroohoone ehitamiseks, selgub börsiteatest.
Nordecon sõlmis 17 miljoni euro suuruse lepingu Ahtri tänaval asuva Roseni Maja büroohoone ehitamiseks, selgub börsiteatest.
Kuidas väljuda õpilasfirma programmist päris firma omanikuna Samm-sammult: kuidas teha edukas äri
Igal aastal peavad gümnaasiumiastme õpilased otsustama, kas teha uurimistöö või õpilasfirma. Mõnel läheb nii hästi, et lõpuks sünnib päris firma koos maailmavallutusplaanidega.
Igal aastal peavad gümnaasiumiastme õpilased otsustama, kas teha uurimistöö või õpilasfirma. Mõnel läheb nii hästi, et lõpuks sünnib päris firma koos maailmavallutusplaanidega.
Arvuti hakkab elektri asemel kasutama valgust
Uued ülijuhtivad materjalid, tehisintellekti võimalused haiguste diagnoosimisel, moodne taaskasutus – nendest ja ka teistest huvitavatest teemadest on juttu Äripäevas välja antava ajakirja Imeline Teadus augusti numbris.
Uued ülijuhtivad materjalid, tehisintellekti võimalused haiguste diagnoosimisel, moodne taaskasutus – nendest ja ka teistest huvitavatest teemadest on juttu Äripäevas välja antava ajakirja Imeline Teadus augusti numbris.