Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Kadri Bank
- 21. detsember 2011 kell 9:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Lemeks: "Valmistame plaane B ja C"
Eesti suurima erakapitalil põhineva metsatööstusettevõtte Lemeks ASi juht ja üks omanikest Jüri Külvik ütleb, et praegu on kõige olulisem olla valmis kiireteks muutusteks ja seetõttu valmistavad nad järgmiseks aastaks ette erinevaid stsenaariume.
Lemeks on üks suuremaid kohalikul kapitalil põhinevaid eksportööre. Möödunud reedel Äripäevas ilmunud eksportööride TOP 100s oli Lemeks 32. kohal.Intervjuu Jüri Külvikuga.Kirjutasite 2010. aasta aruandes, et see oli eksportivale ettevõttele hea aasta, kuid arvestama peab, et nii see kindlasti ei jää. Ütlesite ka, et on ette näha kulubaasi tõusu ja eesmärk efektiivsuse tõstmise kaudu saavutada kasumlikkus. Kas see on õnnestunud?2011. aasta on osutumas samuti heaks aastaks. Valmistusime kehvemaks olukorraks, kui see tegelikkuses kujunes. Mõnedki kulud, nagu tooraine, ka tööjõukulud, on suurenenud. Samas oleme tervikuna parandanud efektiivsust ja mõnes positsioonis eksportturgudel oleme saanud ka hindu paremaks.Palmako (Lemeksi tütarettevõte, toodab puitmaju - toim) jaoks on 2011 osutunud pigem tagasihoidlikumaks, kui oodatud. Teisel poolaastal on olnud eksporditurgudel märgata olulist nõudluse vähenemist. Ootasime kerget mahtude kasvu turgudel, tegelikkus on olnud vist siiski teistsugune.Mida algavalt aastalt ootate?2012. aasta tuleb kindlasti 2010. ja 2011. aastast erinev, eriti eksportivale ettevõttele. Arvame, et kõik sihtturud ei lähe kehvemaks ühes ulatuses ja ühel ajal.Rõhku paneme ennekõike kiirele muutumisvõimekusele juhtumiks, kui midagi olulist peaks toimuma. Seega, valmistame plaane B ja C.Samas peame tõdema, et Euroopa sihtturgudel on meie partnerid optimistlikumad, kui me ise oleme.On teil plaanis tootmist laiendada või teha muid investeeringuid?Viime lõpuni alustatud investeeringud, nagu näiteks ASiga Rait ühisomanduses oleva AS Aegviidu Puit saeveski rekonstrueerimise, mis on küllaltki mahukas tegevus rahaliselt ja projekti teostamise osas. Tegeleme mõne teise projekti projekteerimise, planeerimisega. Investeeringutega stardime siis, kui on pisut rohkem selgust makrokeskkonnas.Kui palju võiks muutuda töötajate arv? Töötajate arvu ei plaani vähendada ega suurendada. Keskkond on hetkel nii kiiresti muutuv, et ei julge sellekohaseid prognoose teha. Üldiselt arvame, et palgad võivad tõusta, aga samas proportsioonis töö viljakuse tõusuga.Millised on täna suurimad n-ö muutujad teie valdkonnas, mis tegevust mõjutavad?Suurimad muutujad on toorainehinnad, toodete müügihinnad ja riskid. Samuti olukord, kus me ei pruugi saada müükidele krediidikindlustust, millega suurenevad riskid problemaatilistest piirkondadest raha kätte saada. See omakorda võib tekitada olukorra, kus müügikäive väheneb.Kuidas toimub teie valdkonnas toimub uute klientide leidmine? Näiteks messidel. Samas peame andma paremaid tooteid odavama hinnaga ja pikema maksetähtajaga kui meie konkurendid. Uute klientide leidmine on teinekord väga pikk protsess, milleks võib kuluda aastaid. Väga olulised on tuntus ja hea renomee.Klientuur on stabiilselt kasvanud. Toimub pidev töö kliendibaasi laiendamise suunas.Kuidas te masu üle elasite? 2009. aasta aruandes kirjutasite, et kõigepealt kukkus paberipuidu müük ja siis ümarpalk.See on loomulik, et hind toorainetel ja toodetel kõigub. Keerukam oli see, et mõni krediteerija hakkas kiirelt rahasid kokku korjama ja Eestist välja viima. Seda mitte ainult kinnisvaraga tegelevatelt ettevõtetelt vaid ka hea ekspordivõimekusega tootmisettevõtetelt.Masu elasime üle tänu tugevale ja professionaalsele meeskonnale ja lojaalsetele ja meisse uskuvatele partneritele.Aga kuidas hoidusite buumi ajal sellest, et mitte üle investeerida?Eks me mõnes positsioonis investeerisime ka üle, samas mitte sedavõrd, et põhitegevused oleks teisejärguliseks jäänud. Lühidalt me ei kaotanud olulisel määral strateegilisi suundasid hoolimata buumiaegsetest ahvatlustest.Millised on Teie meelest eksportööride suurimad probleemid Eesti ettevõtluskeskkonnas? Võiksime sihtturgudele veidi lähemal asuda. Suurimatel konkurentidel Soomel, Rootsil on tihti parem ja tihedam ühendus sihtturgudega. Näiteks Poola konkurentidel hinnaeelis asukoha tõttu.Te olete üks väheseid ettevõtteid, kes suurte eksportööride seas veel Eesti kapitalil põhineb. Kui palju on teil nende pea 20 tegevusaasta jooksul n-ö kosjas käidud?Eks meil aeg-ajalt kosjas ikka käiakse. Samas meil on piisavalt noor ja motiveeritud meeskond, et veel paljugi korda saata. Kiusatust ei teki seniks, kuni pole mõistnud täielikult tekkivat olukorda heas ja halvas, mis saabuks pärast ettevõtte müüki.MIS ON MISAS LemeksAsutatud: 1993Asukoht: TartuOmanik: Jüri Külvik (72,4%), Enn Külvik (20%)Tegevusala: metsavarumine (82,58%); muude puidutöötlemissaaduste - hakkepuit, puitvill jms - tootmineTöötajaid 2010: 484 ehk 10% enam kui aasta varem- Hetkel kuum
Seotud lood
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende Täiendatud
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Aastaid tulutut ponnistamist: Vene saatkond rentis kohvitassi eest korterit ega teinud hinnatõusust kuulmagi
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.