Euroala 10 käsku

1. Sa ei tohi elada üle oma võimaluste;2. Sa ei tohi takistada õiglasi trahve;3. Sa pead arvestama järeletulevate põlvkondadega;4. Sa pead austama Euroopa Kohust;5. Sa ei tohi muuta investoreid ebakindlaks;6. Sa pead hoolitsema majanduskasvu eest;7. Sa pead austama Euroopa Keskpanga sõltumatust;8. Sa ei tohi oma ligimese raha ihaldada;9. Sa pead kuulama, mida ütlevad suured rahvamajandused;10. Sa pead tunnustama tuumikeuroopat uue reaalsusena.

Nende 10 käsuga on kokku võetud põhireeglid, mida peaksid euroalasse kuuluvad riigid tulevikus järgima. Eelarvedefitsiit ei tohi tõusta üle 3 protsendi SKPst, aga kui see siiski juhtub, järgnevad automaatselt rahalised trahvid.

Euroopa rahandusministrid võivad peatada eelarvereeglitega patustajate vastu automaatselt algatatavad trahvid ainult absoluutsel erandjuhul ja seda siis ainult kahe kolmandiku häälteenamusega. See pannakse kirja uuendatud Lissaboni leppesse.

Iga euroala riik peab oma põhiseadusesse sisse kirjutama võlapiiri, euroopalik laenudest elav kapitalism peab kuuluma minevikku. Euroala riigid, mis võlapiiri seadusandlusesse sisse ei pane, võib kaevata Euroopa Kohtusse. See annab Euroopale finantsküsimustes eesõiguse rahvusriikide ees.

Kreeka võlakärbe peab jääma üksikjuhtumiks.

Investorite õigused pannakse paika euro püsiva päästemehhanismi ESM asutamislepingusse.

Euroala saab eraldi majandusvalitsuse. Liikmesriikide valitsusjuhid hakkavad kord kuus kokku tulema, et koordineerida ühist majanduspoliitikat ja otsida üheskoos lahendusi majanduskasvu edendamiseks.

Euroopa Keskpank on ja jääb sõltumatuks ning otsustab ise, kas ja kui palju riikide võlakirju ta ostab. Euroala valitsustel ei ole siin sõnaõigust. 

Eurovõlakirjad võlakriisi lahendamiseks ei sobi ning esialgu neid sisse ei viida. Iga euroriik vastutab edasi oma võlgade eest.

Euroala poliitilise juhtimise võtavad de facto üle Saksamaa ja Prantsusmaa. See pole küll kusagil kirjas, kuid seda tunnistavad pea kõik teised riigid. Euroala liigub fiskaaluniooni suunas ning jätab vajadusel teised euroalasse mittekuuluvad riigid seljataha.

Autor: Katri Soe-Surén