Lahenduse otsimine võlakriisile jätkub

Lahenduse otsimine läheb uuel aastal edasi. Järgmine teetähis on Ülemkogu tuleva aasta märtsis, mil peaks allkirjad saama nädalapäevad tagasi sündinud finantsdistsipliini tugevdamise kokkulepe. Kas sellest saab 27-1 leping, nagu nimetas seda Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso, saab näha.Suurbritannia kõrval, kes esimest korda üle mitme aastakümne vetot kasutas ja leppele kindlalt ei ütles, on kõhevil ka näiteks Rootsi. Rootsil pole küll probleemi riigi rahanduse korrashoidmisega, kuid valitsus ei näe põhjust end vabatahtlikult euroala jaoks loodud reeglitele allutada.

Seevastu ELi järgmine eesistujariik Taani, millel on ainsana koos Suurbritanniaga euroga ühinemisest erand, kaalub vabatahtlikult leppega liitumist. Nagu mitu teist euroga veel liitumata ELi riiki, kes kokkuleppe taha joondusid.

“Kui teised Euroopa Liidu riigid oma majanduses rangemat distsipliini järgivad, siis pole Taanil sellest midagi võita, kui me paistame riigina, kus distsipliin on nõrgem,” ütles Taani peaminister Helle Thorning-Schmidt riigis teemakohast debatti käima lükates.

Nii plaanib Taani jätkata tuttaval eurokursil – hoida eurole nii lähedale kui võimalik, ise euroga liitumata.

Soome seevastu on oma senises Euroopa poliitikas tänavu kannapöörde teinud. Aastaid Euroopa tuumikusse hoidnud riigis annab tooni sügav euroskepsis. Oma erihuve kaitstes on Soome lõppeval aastal “pantvangis” hoidnud nii ELi abipaketti Portugalile kui ka Kreekale. Nüüd ei taha Soome leppida plaaniga rakendada euroala alalises päästefondis (ESM) Rahvusvahelise Valuutafondi põhimõtteid, kus otsused tehakse konsensuse asemel 85%se häälteenamusega. See muudaks päästemehhanismi paindlikumaks, välistades tulevikus “pantvangidraamad”.

Otsus ESM juba tuleval aastal käivitada ja hääletamise korda muuta, oli osa detsembri Ülemkogu otsustest, kus tooni andis taas Prantsusmaa-Saksamaa tandem.

Prantsusmaa sai meelepärase lahenduse, kui Briti veto tõttu sündis uus lepe rangemast eelarvedistsipliinist valitsustevahelise kokkuleppena, mis ei ole nii tugev juriidiline raam kui ELi aluslepingute muutus. Samuti on Prantsusmaa olnud vastu erainvestorite kaasamisele võimalike kahjude kandmisel – otsustati, et Kreeka jääb erandiks.

Saksamaa huvi oli saada euroala riigid nõustuma rangema rahandusliku järelevalvega – Saksamaa eeskujul tuleb riikidel nüüd tasakaalus (maksimaalselt 0,5%se defitsiidiga SKPst) eelarve nõue sätestada oma konstitutsioonis või põhiseadusega võrreldavas õigusaktis. Euroala ühistest võlakirjadest – millest Saksamaa vähemalt praegu midagi kuulda ei taha, pole kokkuleppes aga sõnagi.

Samuti ei otsustatud euroala päästefonde (ajutine päästefond EFSF ja tulevast aastast jõustuv ESM) liita, mis suurendanuks võimalikku kriisipuhvrit, kuid millele Saksamaa samuti vastu oli. Otsustati hoopis täiendada IMFi reserve, laenates fondile eurosüsteemi keskpankade kaudu 200 miljardit eurot.

Kõik see on alles kokkuleppe raam ning täpsemates detailides võib peidus olla tuhat kuradit.

On juriidilised probleemid – näiteks kuivõrd võimaldab valitsustevaheline kokkulepe kasutada leppe täitmise järelevalvajana ELi instantse, mille volitused johtuvad aluslepingutest. On poliitilised probleemid – kokkulepe võib takerduda mõne liikmesriigi, nagu Hollandi, parlamendis ning Prantsusmaalt on juba kuulda, et Nicolas Sarkozy pearivaal kevadistel presidendivalimistel plaanib leppe uuesti kõnelusteks avada. On majanduslikud probleemid – euroalal terendav majanduslangus muudab võlakoorma vähendamise keeruliseks.

Ohtu näevad analüütikud ka tasakaalus eelarve nõude raiumises põhiseadusesse – rahaliidu tingimustes võib see olla liiga jäik süsteem, mis ei võimalda vajadusel majandust piisavalt stimuleerida. Seda ka euroala kui terviku tasandil, kus Saksamaa võiks ajutiselt leppida suurema defitsiidiga, et nõudlust üleval hoides kergendada euroala ääreriikide majanduse kohanemist.

Turud ootavad, et kriisi lahenduseks on võluvits pigem Euroopa Keskpangal, kes on lisanud erakorralisi likviidsuslaene pankadele, kuid keeldunud jõulisemast sekkumisest euroala riikide võlakirjaturul, et laenamiskulud ohjes hoida. Keskpanga uue juhi Mario Draghi sõnul on kriisi püsiv lahendus valitsuste käes.