• Jaga lugu:

    VIDEO: kulukas reklaam

    Produktsioonifirmad hindavad Tallinna linnavalitsuse jõuluklippi ebakvaliteetseks ning ühe produtsendi arvates on klipi turuhind väljaöeldust poole madalam.

    Äripäeva käsutuses olevast ülevaatest nähtub, et ajavahemikus 22.-26. detsembrini oli Tallinna linnavalitsuse jõulutervitus TV3 ja Kanal2 eetris kokku 94 korral. Hinnakirja alusel on eetriaja kogumaksumus 100 012 eurot. Võttes arvesse keskmise allahindluse 80% , võib jõuluperioodi eetritasuks oletada umbes 20 000 eurot.  
    Klipi teostust hindavad produtsendid keskpäraseks ja ühe Eesti tipptootja hinnangul ka ülemakstuks.
    „Teostuse seisukohast midagi keerulist selles klipis ei ole. Märkasin viite eriefekti,“ ütleb reklaamiettevõtte Age McCann tegevjuht Jan Plaan. „Näib, et pole kasutatud väga head režissööri ja produtsenti. Eeldades, et hind sisaldab ka idee väljamõtlemist ning käibemaksu, on 32 000 eurot enam-vähem objektiivne number.“ Plaani arvates on küsimus pigem selles, miks üks kohalik omavalitsus reklaamib end üleriigilises meedias.
    Reklaamklippide tootjafirma Nafta produtsendi Esko Ripsi hinnangul on linnavalitsuse jõulutervituse klipp ligi poole võrra üle makstud: „Arvestades kehva pildikvaliteeti ja režiid, võiks selle klipi maksumus koos idee väljatöötamisega olla 18 000 eurot,“ hindab Rips.
    Seevastu Red Hot Produktsiooni peaprodutsent Ülari Kirsipuu arvab, et linnavalitsuse jõulutervituse klipp võibki tõepoolest 32 000 eurot maksta. „Me ei tea ju täpselt, kui palju erinevaid klipiversioone mõtlesid välja copywriterid või kui mitmeid tunde tegelesid sellega projektijuhid ja loovjuhid. Kaadritagused häälelugejad, videomonteerija, helindamine ja muusika on see, mis küsib ka alati raha ja ma ei ole veel maininud graafilisi eriefekte ega tehnika renti. Selle klipiga võis töötada umbes 30 inimest,“ analüüsib Kirsipuu.
    Sarnaselt Jan Plaanile näevad nii Esko Rips kui ka Ülari Kirsipuu suuremat konflikti asjaolus, et Tallinna Linnavalitsus kohaliku omavalitsusena üleriigilistelt eratelejaamadelt kallist eetriaega ostis. „Pole mõtet teha 32 000 eurot maksvat klippi, et seda vaid mõned korrad eetris näidata,“ ütleb Esko Rips, viidates praktikale, et klipi tootmiseks kulutatakse üldjuhul oluliselt vähem võrreldes eetriaja maksumusega.
    Reklaam telliti osaühingust Midfield, mille omanik on Paavo Pettai.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tarmo Toiger: millenniumilapsed ei vihka autosid, nad vihkavad diilereid
Uute ja kasutatud autode defitsiit on jõudnud ebanormaalsele tasemele ning sektori müügikasv jätkub; järjest enam suunab automüüki trend, mida veab Y-generatsioon, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi aastaraportile antud kommentaaris.
Uute ja kasutatud autode defitsiit on jõudnud ebanormaalsele tasemele ning sektori müügikasv jätkub; järjest enam suunab automüüki trend, mida veab Y-generatsioon, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi aastaraportile antud kommentaaris.
USA aktsiaturud lõpetasid börsinädala langusega
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Euroopa Liidu majanduskasv küündis üle 13 protsendi Eestis Euroopa kõrgeim inflatsioon
Koroona põhjustatud majandussurutisest taastuva Euroopa Liidu majanduskasv oli esialgsetel andmetel teises kvartalis 13,2 ning euroalas 13,7 protsenti.
Koroona põhjustatud majandussurutisest taastuva Euroopa Liidu majanduskasv oli esialgsetel andmetel teises kvartalis 13,2 ning euroalas 13,7 protsenti.
Spordiklubid võitlevad pimesi elu eest
See, et spordiklubid on viimase aasta jooksul pidanud liikumispiirangute tõttu ellu jäämise nimel pingutama, ei ole üllatav, kuid mõni ärimudel on pidanud paremini langustele vastu kui teine.
See, et spordiklubid on viimase aasta jooksul pidanud liikumispiirangute tõttu ellu jäämise nimel pingutama, ei ole üllatav, kuid mõni ärimudel on pidanud paremini langustele vastu kui teine.