Eesti Gaas jäi vaidluses valitsusele alla

“Gaasi omanikering ei saa olla gaasivõrgu omanik ja seda ükskõik kus Euroopa Liidu riigis,” lausus ta. Parts lisas, et gaasivõrkude lahutamine ei ole kindlasti viimane samm. “Siin on muna-kana probleem ja otsustasime teha põhivõrgu eraldamise esimese sammuna. Seda selleks, et tuleks teisi gaasitarnijaid ja et hind langeks,” täpsustas Parts.

Partsi sõnul ei sea seadus tingimusi, kes saab omada gaasivõrku, samas riik näeb ette tingimused omanikule ehk ta ei saa olla seotud gaasi müügiga. “2015. aastast peab Eesti Gaas selle osa endast müüma. Ostja võib olla ükskõik kes, ta peab vastavama ELi reeglistikule,” sõnas Parts.

Praegu on Eesti Gaasi suuromanikud Vene Gazprom, Saksa Ruhrgas ja Soome Fortum.

Eesti Gaas on gaasivõrgu müügi vastu ning peab lahenduseks, et põhivõrk on eraldi tütarfirmas, mille juhtimisse ja investeerimisotsuste langetamise kaasataks ka riik.

Eesti Gaasi juht Tiit Kullerkupp saatis 2. jaanuaril valitsusele kirja, milles põhjendab vastuseisu riigi plaanile sundida gaasifirmat põhivõrku maha müüma. “Meie hinnangul on eelnõu sätted, mis nõuavad ülekandevõrgu võõrandamist ja seeläbi rikuvad meie omandiõigust, läbimõtlemata ega põhine eelnõu mõjude sisulisel analüüsil,” viitas Kullerkupp valitsusele heakskiitmiseks saadetud uuele maagaasiseadusele.

Erimeelsused põhivõrgu hinna suhtes. Ka hindab Kullerkupu kinnitusel riik gaasifirma põhivõrku liiga odavaks. Ehkki gaasi põhivõrgu hind on lahtine, on konkurentsiamet välja öelnud, et võõrandamisele kuuluva vara hind võiks olla minimaalselt 120 miljonit eurot. “Eesti Gaasi aktsionäride hinnangul võib hind olla oluliselt suurem,” seisab Eesti Gaasi juhi poolt valitsusele saadetud kirjas.

Gaasifirma kinnitusel tooks ülekandevõrgu varade müük kaasa ülekandeteenuse tasude tõusu, Partsi sõnul ei vasta see tõele. “Euroopa direktiiv näeb ette, et ajutiselt kuni viieks aastaks võib põhivõrgu omanik taotleda suuremat tootlust. Kas seda antakse või mitte, otsustab konkurentsiamet,” lausus Parts.