OMX Baltic0,02261,66
OMX Riga1,33877,47
OMX Tallinn−0,161 694,11
OMX Vilnius0,15987,68
S&P 5001,165 471,05
DOW 301,240 829,59
Nasdaq 1,1616 884,6
FTSE 1001,098 270,84
Nikkei 225−0,4836 215,75
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,91
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0099,96

OMX Baltic0,02261,66
OMX Riga1,33877,47
OMX Tallinn−0,161 694,11
OMX Vilnius0,15987,68
S&P 5001,165 471,05
DOW 301,240 829,59
Nasdaq 1,1616 884,6
FTSE 1001,098 270,84
Nikkei 225−0,4836 215,75
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,91
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0099,96

25.01.12, 13:52

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

"Ei saa öelda, et Kreeka pole midagi teinud"

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Kreeka ELi/IMFi abiprogrammiga riikidest endiselt kõige kehvemas seisus ning uudised Kreekast oodatust halvemad nii kasvunumbrites kui tegudes, kuid samas ei saa ka väita, et Kreekas midagi pole tehtud.

Sirje Rankvälisuudiste toimetaja

„Kärped on reaalsed,“ ütles Ligi nädala alguses Brüsselis toimunud rahandusministrite kohtumisest kokkuvõtet tehes, tuues näiteks Kreeka avaliku sektori nominaalpalkade 30%se kärpe, riigifirmade töötajate palkade kärpimise 35% võrra ning pensionide vähendamise 10% võrra.

„Mul on siin pikk list valusatest kärbetest,“ ütles Ligi. „Probleem on väga üle makstud avalik sektor, mitte Kreeka ühiskonna üldine laiskus.“

Tehtud muudatustest nimetas Ligi veel käibemaksu tõstmist ja maksuvaba tulu kärpimise 12 000 eurolt 5000-le, mis laiendab oluliselt maksubaasi. Samas on näiteks alampalk Kreekas alles jätkuvalt liiga kõrge, pärssides uute töökohtade loomist.

Suurim mahajäämus on struktuursetes reformides, mis nõuavad poliitilist konsensust.

Ligi sõnul oli Eesti Kreeka teemaga esimest korda "laua juures" ja andis edasi ka oma sõnumi nagu teised abistavad riigid. „Eestil on öelda rohkem ja selgemalt, sest meie traditsioonid ja kogemus erineb Kreeka omast väga palju,“ ütles Ligi. „Sõnum võeti vastu.“

Ligi sõnul oodatakse Kreekalt kiiret uut kärpeprogrammi, et jõuda eelarve eesmärkides kokkuleppele, ning veel kiiremat kokkulepet erasektori laenude osalise mahakirjutamise osas. Peamine vaidlusküsimus siin on intress, mida Kreeka maksaks uutelt võlakirjadelt, mille vastu praegused võlakirjad vahetatakse. 4%ne intressi ei ole vastuvõetav, ütles Ligi.

Äripäeva küsimusele, kui suur on tõenäosus, et Kreeka võlakirjadelt tuleb kahjum sisse võtta ka Euroopa Keskpangal või Kreekale laenu andnud riikidel, vastas Ligi, et abiprogrammid ei pea võtma kahjumit sisse. Abi andnud riigid ei ole läinud raha teenima.

Keskpankade puhul jaguneb teema kaheks: üks on Euroopa Keskpanga võlakirjade tugiostu programm, mis ei ole tehtud rahateenimiseks vaid abistamiseks, teine on keskpankade süsteemi kuuluvate keskpankade varasemad Kreeka võlakirjade ostud. „Seda, et keskpangad varasematest paigutustest kahju saavad, see on usutav,“ ütles Ligi.

Need, kes läksid raha teenima, peavad arvestama, et kui nad kokku ei lepi, tuleb kaotus tõenäoliselt suurem, ütles Ligi. „Alati on tagataskus ka jõuga mahakirjutamise variant,“ ütles Ligi. Praegu on aga päevakorras siiski kokkuleppele jõudmine.

Sirje Rank

Seotud lood

Uudised

25.01.12, 16:00

Euroopa Keskpank võlavaidluses surve all

Võib juhtuda, et kui erasektori panusest ei piisa, tuleb Kreeka võla kergendamisel osaleda ka avaliku sektori laenuandjatel nagu Euroopa Keskpank.

Uudised

26.01.12, 13:52

Ligi: kreeklased ei tea veel, mida tähendab "raske"

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul ei tea kreeklased üldiselt erinevalt eestlastest, mida tähendab "raske".

Uudised

27.01.12, 09:47

"EKP kahjum Kreeka võlast pole absurd"

Eurogrupi juht ja Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker ütles intervjuus Saksa väljaandele Handelsblatt, et ettepanekud, et Euroopa Keskpank ja euroala riigid Kreeka võlgadest kahjumi sisse võtavad, ei ole täiesti absurdsed.

Uudised

27.01.12, 08:52

"Kreeka vajab rohkem raha"

Avalikul sektoril ehk siis liikmesriikidel ja ELi institutsioonidel tuleb ilmselt oma panust Kreeka uues abipaketis suurendada, tunnistas Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn agentuurile Reuters.

Sisuturundus

02.09.24, 14:25

Paljudel tööstus- ja laohoonetel jätkuvalt tuleohutusülevaatus tegemata: Forus on ettevõtetele oluliseks partneriks

Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.