"Ei saa öelda, et Kreeka pole midagi teinud"

Suurim mahajäämus on struktuursetes reformides, mis nõuavad poliitilist konsensust.

Ligi sõnul oli Eesti Kreeka teemaga esimest korda "laua juures" ja andis edasi ka oma sõnumi nagu teised abistavad riigid. „Eestil on öelda rohkem ja selgemalt, sest meie traditsioonid ja kogemus erineb Kreeka omast väga palju,“ ütles Ligi. „Sõnum võeti vastu.“

Ligi sõnul oodatakse Kreekalt kiiret uut kärpeprogrammi, et jõuda eelarve eesmärkides kokkuleppele, ning veel kiiremat kokkulepet erasektori laenude osalise mahakirjutamise osas. Peamine vaidlusküsimus siin on intress, mida Kreeka maksaks uutelt võlakirjadelt, mille vastu praegused võlakirjad vahetatakse. 4%ne intressi ei ole vastuvõetav, ütles Ligi.

Äripäeva küsimusele, kui suur on tõenäosus, et Kreeka võlakirjadelt tuleb kahjum sisse võtta ka Euroopa Keskpangal või Kreekale laenu andnud riikidel, vastas Ligi, et abiprogrammid ei pea võtma kahjumit sisse. Abi andnud riigid ei ole läinud raha teenima.

Keskpankade puhul jaguneb teema kaheks: üks on Euroopa Keskpanga võlakirjade tugiostu programm, mis ei ole tehtud rahateenimiseks vaid abistamiseks, teine on keskpankade süsteemi kuuluvate keskpankade varasemad Kreeka võlakirjade ostud.  „Seda, et keskpangad varasematest paigutustest kahju saavad, see on usutav,“ ütles Ligi.

Need, kes läksid raha teenima, peavad arvestama, et kui nad kokku ei lepi, tuleb kaotus tõenäoliselt suurem, ütles Ligi. „Alati on tagataskus ka jõuga mahakirjutamise variant,“ ütles Ligi. Praegu on aga päevakorras siiski kokkuleppele jõudmine.