Euroopa Keskpank võlavaidluses surve all

Võib juhtuda, et kui erasektori panusest ei piisa, tuleb Kreeka võla kergendamisel osaleda ka avaliku sektori laenuandjatel nagu Euroopa Keskpank.

Kreeka kõnelused kreeditoridega jõudsid esmaspäeval ummikusse, kui eurogrupi rahandusministrid lükkasid tagasi kreeditoride endi sõnul „viimase pakkumise“ võlgade osalise mahakandmise kokkuleppeks. Aeg aga tiksub – Kreeka vajab uut abipaketti enne kui märtsis jõuab kätte võlakirjade lunastamise tähtaeg mahus 14,5 miljardit eurot, vahendas Reuters. Seda raha Kreekal endal ei ole.

„Küsimus tasakaalust erasektori ja avaliku sektori panuse vahel on tõsine küsimus,“ ütles Lagarde täna Euroopa Keskpanka otseselt nimepidi nimetamata. "Kui Kreeka erasektori kreeditoridega ei sünni piisavat kokkulepet, tuleb oma osa anda ka avaliku sektori laenuandjatel,“ ütles Lagarde.

Eesmärk on vähendada Kreeka võlakoorem aastaks 2020 120%le SKPst, mille teenindamisega riik loodetavasti omal jõul toime tuleks. Eesmärk on vähendada Kreeka 350 mld euro suurust võlakoormat 100 mld euro võrra.

Euroala riikide võlakirjaturul 2010. a kevadel vastuolulise tugiostude programmi käivitanud Euroopa Keskpanga bilansis on Kreeka võlakirju hinnanguliselt 40-45 miljardi euro suuruses summas.

Euroopa Keskpank on seni välistanud Kreeka võlakirjadelt kahjumi sissevõtmise.

Christine Lagarde kordas täna ka ettepanekut ühendada euroala ajutine päästefond EFSF ja suvest käivituv alaline päästemehhanism ESM, et n.ö tulemüür oleks tugevam.

„Kui need kaks saaks ühendada Euroopa ühiseks „potiks“, oleks see usalduse jaoks väga tugev signaal,“ ütles Lagarde.

Kahe abifondi kombineerimisel kasvaks laenuvõime hinnanguliselt 750 mld eurole.

Rahandusminister Jürgen Ligi, kes täna nädala algul toimunud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisest ülevaadet andis, pidas võimalikuks, et sellisel moel abifondide laenuvõime suureneks. Triljonitest ei maksa siiski spekuleerida.