"Kreeka vajab rohkem raha"

Rehni sõnul on vaja katta vahe, mis jääb, kui Kreeka erasektori laenuandjatega laenude osalise mahakirjutamise osas küll kokkuleppele jõutakse, kuid see ei taga Kreeka võlakoorma alanemist aastaks 2020 120%-le SKPst.

Rehn avaldas lootust, et kokkulepe erasektoriga sünnib veel selle kuu jooksul. Siis saavad IMF ja EL hinnata, kuivõrd on olukord oktoobriga võrreldes muutnud, mil avaliku sektori osaks Kreeka abipaketis hinnati 130 mld eurot.

„Me valmistame ette paketti, mis sillutaks teed Kreeka jaoks jätkusuutlikule lahendusele,“ ütles Rehn. „Ja selles paketis, tõepoolest, tekib uue analüüsi põhjal vajadus täiendavaks panuseks avalikust sektorist, kuid ei midagi dramaatilist,“ ütles Rehn.

Rehn ei kommenteerinud, kas Kreeka võlgade mahakandmises peaks osalema ka Euroopa Keskpank, mis on teinud võlakirjaturul tugioste.

Rehn ei nimetanud, kui suur see täiendav vajadus on, kuid ELi ametnike sõnul oleks erasektori pakkumine sellisel kujul, nagu see esmaspäeval euroala rahandusministrite lauale pandi, vähendanud Kreeka võlakoorma veidi alla 130%-le SKPst. Ministrid lükkasid selle pakkumise tagasi.

Eeldatavasti kokkulepe siiski sünnib, jättes ca 12-15 miljardi euro suuruse „augu“, millele on vaja leida kate. See on umbes sama suur summa kui kasum, mis Euroopa Keskpank saaks, kui odavamalt panga bilanssi ostetud Kreeka võlakirjad lunastatakse ühel päeval nimiväärtuses.