Avalikul sektoril ehk siis liikmesriikidel ja ELi institutsioonidel tuleb ilmselt oma panust Kreeka uues abipaketis suurendada, tunnistas Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn agentuurile Reuters.
Rehni sõnul on vaja katta vahe, mis jääb, kui Kreeka erasektori laenuandjatega laenude osalise mahakirjutamise osas küll kokkuleppele jõutakse, kuid see ei taga Kreeka võlakoorma alanemist aastaks 2020 120%-le SKPst.
Rehn avaldas lootust, et kokkulepe erasektoriga sünnib veel selle kuu jooksul. Siis saavad IMF ja EL hinnata, kuivõrd on olukord oktoobriga võrreldes muutnud, mil avaliku sektori osaks Kreeka abipaketis hinnati 130 mld eurot.
„Me valmistame ette paketti, mis sillutaks teed Kreeka jaoks jätkusuutlikule lahendusele,“ ütles Rehn. „Ja selles paketis, tõepoolest, tekib uue analüüsi põhjal vajadus täiendavaks panuseks avalikust sektorist, kuid ei midagi dramaatilist,“ ütles Rehn.
Rehn ei kommenteerinud, kas Kreeka võlgade mahakandmises peaks osalema ka Euroopa Keskpank, mis on teinud võlakirjaturul tugioste.
Rehn ei nimetanud, kui suur see täiendav vajadus on, kuid ELi ametnike sõnul oleks erasektori pakkumine sellisel kujul, nagu see esmaspäeval euroala rahandusministrite lauale pandi, vähendanud Kreeka võlakoorma veidi alla 130%-le SKPst. Ministrid lükkasid selle pakkumise tagasi.
Eeldatavasti kokkulepe siiski sünnib, jättes ca 12-15 miljardi euro suuruse „augu“, millele on vaja leida kate. See on umbes sama suur summa kui kasum, mis Euroopa Keskpank saaks, kui odavamalt panga bilanssi ostetud Kreeka võlakirjad lunastatakse ühel päeval nimiväärtuses.
Seotud lood
Kreeka teine abipakett võib arvatust kulukamaks minna. Riigi majandus on halvenenud kiiremini ja Kreeka võib vajada lisaabi.
Saksamaa tahaks, et Kreeka loovutaks uue abipaketi saamiseks kontrolli oma eelarvepoliitika üle Euroopa Liidu institutsioonidele, vahendas agentuur Reuters viitega anonüümsele allikale.
Eurogrupi juht ja Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker ütles intervjuus Saksa väljaandele Handelsblatt, et ettepanekud, et Euroopa Keskpank ja euroala riigid Kreeka võlgadest kahjumi sisse võtavad, ei ole täiesti absurdsed.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Kreeka ELi/IMFi abiprogrammiga riikidest endiselt kõige kehvemas seisus ning uudised Kreekast oodatust halvemad nii kasvunumbrites kui tegudes, kuid samas ei saa ka väita, et Kreekas midagi pole tehtud.
Kõnekeskuse ja klienditoe teenus läbi välise partneri kogub viimastel aastatel populaarsust – see on hea võimalus kokku hoida tööjõukuludelt. Kui teised sarnase teenuse pakkujad vastavad vaid klientide kõnedele, teeb Foruse eriliseks operatiivsus reageerida kiirelt kohapeale patrullekipaaži ja tehnikutega.
Enimloetud
4
Panus oli suurel renoveerimiskaval
5
Ennustab riigivõlakirjadele vähest kauplemist
Viimased uudised
Ettevõtjad ei leia ka ise üksmeelt
Hetkel kuum
Lagarde: euroala majandus liigub vastutuult
Panus oli suurel renoveerimiskaval
Kas keegi läheb ka vangi?
Tagasi Äripäeva esilehele