Eesti Pank: meil pole Kreeka võlakirju

„Eesti Pank jooksvalt oma investeerimisportfelli detaile ei avalda, kuna tegemist on turutundliku informatsiooniga,“ vastas pank Äripäeva küsimusele, kuidas puudutavad Kreeka abipaketis keskpankasid puudutavad kokkulepped Eestit. „Arvestades Kreeka valitsuse võlakirjadega seotud erandlikku olukorda, siis erandina saab öelda, et lähtuvalt Eesti Panga investeerimisportfellile seatud piirangutest pole Eesti Panga investeerimisportfellis neid võlakirju, millele eurogrupp viitab,“ vahendas pressitalitus.

Pank teatas, et investeeringutes lähtub Eesti Pank väga konservatiivsetest põhimõtetest, mis tagaks eelkõige varade säilivuse ja likviidsuse. Seetõttu ei tohi Eesti Panga investeerimisportfellis olla võlakirju alla BBB- reitingu.

Peamiselt paigutatakse investeerimisportfell juhtivate tööstusriikide likviidsetel võlakirjaturgudel, jälgides ja juhtides pidevalt investeeringutega kaasnevaid riske.

Kreeka võlakirju on ka euroala keskpankade ühises väärtpaberituru programmi (SMP) portfellis. Eesti Pank on osa eurosüsteemist, kus ühiste tegevustega (nt rahapoliitika) seotud tulusid ja riske jagatakse ühiselt. Eurosüsteemi riskid ja tulud jaotatakse liikmesriikide keskpankadele vastavalt nende osalusele Euroopa Keskpangas, Eesti Panga osalus on 0,26%.

Eesti Panga kasumijaotuse otsuseid teeb panga nõukogu. Sellega on igati kooskõlas ka eurogrupi avaldus, milles viidatakse, et keskpankade kasumi jaotamisel peetakse kinni siseriiklikest protsessidest.

Euroala rahandusministrid otsustasid Kreeka abipaketi üle peetud maratonkõnelustel selle nädala alguses, et keskpank loobub suure allahindlusega SMP programmi raames ostetud Kreeka võlakirjade kasumist. See jagatakse eurosüsteemi keskpankadele, kes saavad selle edasi kanda valitsustele. Viimased omakorda saavad selle arvelt korvata Kreeka esimese abipaketi intressimäärade alandamise, mis tehti tagasiulatuvalt.

Kuna Eesti Kreeka esimeses abiprogrammis ei osalenud, siis Eestit see ei puuduta, ütles täna rahandusminister Jürgen Ligi.