Sirje Rank • 23. märts 2012 kell 9:02

Väljaränne varjutab Balti riikide edulugu

Kuigi ELi liidrid kiidavad Baltimaid karmi kärpekuuri ja majanduskasvu taastumise pärast, seab massiline väljaränne kolmiku tšempionitiitlile küsimärgi.

Väljaränne Leedust on Eurostati andmeil Euroopa Liidu kõrgeim – 23,7 inimest 1000 elaniku kohta.

Läti Ülikooli ökonomisti Mihails Hazansi hinnangul on Lätist ajavahemikul 2009-2010 välja rännanud umbes 80 000 inimest. Eestis näitavad statistikaameti andmed, et aastatel 2008-2010 on riigist mujale kolinud 14 350 inimest.

Inimesed lahkuvad, et tõsta oma elatustaset ja ostujõudu, mis pole taastunud ELi kiireimast majanduskasvust hoolimata.

 „See mis toimub, on kõike muud kui edu märk,“ ütles Londonis Capital Economisi ökonomist Lisa Ermolenko. „Arvestades elanikkonna vananemist, varjutab noorte haritud inimeste väljaränne tulevikus majanduskasvu väljavaateid.“

Kriisiriikidesse Kreekasse ja Hispaaniasse on praegu tulijaid jätkuvalt rohkem kui väljarändajaid.

„Tööealise elanikkonna kahanemine saab tulevikus majanduse kasvupotentsiaalile suureks probleemiks, sundides valitsusi makse tõstma,“ märgib Swedbank.

Aastaks 2016 on tööealine elanikkond näiteks Leedus kahanenud väljarände ja rahvastiku vananemise tagajärjel 8%. See pidurdab majanduskasvu, survestades riigieelarvet, mida tuleb rahastada väiksema maksumaksjate hulgaga. Aastaks 2060 on Lätis Eurostati andmeil iga enam kui 65aastase elaniku kohta alla kahe tööealise elaniku praeguse nelja asemel.

Kõigis Balti riikides on pensioni- ja tööealise elanikkonna suhtarv aastaks 2060 ELi keskmisega võrreldes kehvem.

"Meil on hädasti vaja edulugusid ja mitte ainult lugusid probleemidest, mis praegu uudistes domineerivad," ütles Euroopa Komisjoni majandusosakonna juht Marco Buti hiljuti Läti rahvusvahelist laenuprogrammi lahanud konverentsil. Läti programm oli edukas, väitis ta.

Hetkel kuum