Sirje Rank • 30. märts 2012 kell 14:36

Ligi ESMist: kohustused pigem väiksemas suunas

Kohustused on pigem väiksemas suunas, ütles rahandusminister Jürgen Ligi täna Kopenhaagenis pärast stabiilsusfondide liitmise otsustanud eurogrupi koosolekut.

Otsuse järgi liidetakse 1. juulist jõustuv alaline päästemehhanism ESM, mille maht on 500 miljardit eurot, ajutisest päästemehhanismist EFSF väljastatud laenudega. Viimaseid on ca 200 miljardit, millega päästemehhanismi laenuvõime kasvab kokku 700 miljardile eurole.

Ajutiselt ehk tuleva aasta keskpaigani jääb jõusse ka võimalus kasutada EFSFi vabasid vahendid (240 mld eurot), kuid seda üksnes selleks, et kindlustada ESMi laenuvõime 500 mld euro tasemel - fondi kapitaliseerimine võtab aega.

ESMi põhikapitali sissemakseid kiirendatakse, mis tähendab kaht sissemakset sel aastal. Need toimuvad juulis ja oktoobris. Lisandub kaks sissemakset tuleval aastal ning üks aastal 2014. ESMi algse lepingu järgi pidanuks põhikapitali sissemaksed toimuma viie aasta jooksul. Eestile tähendaks see ESMiga liitumise korral tänavu 60 miljoni euro suurust sissemakset. Vajadusel võidakse sissemakseid veelgi kiirendada.

Küsimusele, kuidas Eesti kohustused tänaste otsuste valguses muutuvad, vastas Ligi, et protseduuri see ei muuda.

„ESMiga me peame nagunii parlamenti minema nagu me EFSFiga juba oleme käinud. Küsimus on Riigikohtus, mis tema otsustab,“ märkis Ligi viidates õiguskantsleri otsusele taotleda riigikohtult hinnangut ESMi asutamislepingu ühe sätte vastavusele Eesti põhiseadusega.

„Kohustused on pigem väiksema suunas kui võrrelda neid alternatiive, mis reaalselt laual olid,“ ütles Ligi. (Euroopa Komisjoni eelistus oli liita EFSFi kasutamata vahendid ESMi kapitaliga, mis suurendanuks alalise päästemehhanismi laenuvõime 500 miljardi euro asemel püsivalt 740 miljardile eurole. See variant jäi kõrvale)

Kohustuste suurust Ligi praegu veel ei kommenteerinud, märkides, et valemis on mitu muutujat. Kui ESMi summad on selged, üldmaht on 500 miljardit eurot, siis EFSFi väljastatud laenude maht läheb n-ö lukku 1. juulist, mil ESM jõustub.

„Me oleme EFSFiga hiljem liitunud, selles valemis on mitu muutujat,“ ütles Ligi. Praegu on EFSFist väljastatud laenude suurusjärk 200 miljardit eurot.

Kommenteerides kriitikat, et tulemüür on liiga madal, ütles Ligi, et ise panustamata saab öelda igasuguseid numbreid. Kui summad dollaritesse tõlkida, ongi triljon täis. Samas on triljonid mõttetud, kui defitsiit kõrgel püsib. Nii turgude usaldust ei taasta, selgitas ta.

Üksüheselt ei saa kõrvutada ka Eesti päästekomandode ning euroala tulemüüri rahastamist. Tulemüüri jaoks võtab Eesti riik vahendid kas reservidest või laenab, kuid püsikulude suurendamist päästekomandode palkade maksmiseks ei hakka keegi laenurahaga katma. Ning probleemi olemus on teine – probleem on kvaliteedis, rääkis Ligi.

ESMi/EFSFile lisanduvad 49 mld euro väärtuses ELi abifondi EFSM vahendeid ja 53 miljardi euro väärtuses Kreekale kahepoolsetest laenudest välja makstud summad. Sellega suunab euroala tulemüüriks 800 miljardi eurot, mis USA dollarites annab triljoni välja.

Hetkel kuum