- OMX Baltic0,08%316,87
- OMX Riga−0,18%961,96
- OMX Tallinn−0,07%2 200,24
- OMX Vilnius0,52%1 492
- S&P 500−0,45%7 585,73
- DOW 30−0,63%52 093,11
- Nasdaq −0,78%25 981,57
- FTSE 1000,62%10 724,71
- Nikkei 2250,69%63 923
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,35
- OMX Baltic0,08%316,87
- OMX Riga−0,18%961,96
- OMX Tallinn−0,07%2 200,24
- OMX Vilnius0,52%1 492
- S&P 500−0,45%7 585,73
- DOW 30−0,63%52 093,11
- Nasdaq −0,78%25 981,57
- FTSE 1000,62%10 724,71
- Nikkei 2250,69%63 923
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa plaanib tugevamat tulemüüri – abifondid kokku
Sel reedel osalevad rahandusminister Jürgen Ligi ja Eesti Panga juht Andres Lipstok Kopenhaagenis ELi rahandusjuhtide mitteametlikul kohtumisel, et ära otsustada päästefondide võimalik suurendamine.
Skeptilised kommentaatorid nagu Wolfgang Münchau ajalehes Financial Times hoiatavad juba, et loodetud kahurist kipub vägisi mängupüstol saama, kuna liikmesriikide sisepoliitika seab liiga kitsad piirid.
"Tere tulemast tagasi kriisi," tervitas Münchau eile oma lugejaid.
Turgudel seevastu andsid uuesti kerkima hakanud pinged eile veidi järele, kui levis info, et Saksamaa kantsler Angela Merkel ei ole enam jäigalt euroala päästefondi suurendamise vastu. Läinud nädalal taas läbi 5% piiri kerkinud Itaalia ja Hispaania võlakirjade tootlused alanesid eile.
Euroalal on loodud kaks päästefondi. Üks on alaline päästemehhanism ESM, mille laenuvõime on 500 miljardit eurot ning mis käivitub tänavu juulist. Ajutise päästemehhanismi EFSF laenuvõime on 440 miljardit eurot ning 192 miljardit sellest on eraldatud Iirimaa, Portugali ja Kreeka abiprogrammidele. 2013. aasta juunis lõpetab fond tegevuse.
Vaidlused käivad selle üle, mis juhtub ajal, mil EFSF ja ESM on jõus üheaegselt ning kas päästemehhanismi tulejõudu saaks suurendada. Viimast nõuavad ka IMF ja G20 riigid, mis on valmis oma rahaga Euroopat aitama vaid tingimusel, et Euroopa ise oma panust suurendab.
Euroopa Komisjon on välja pakkunud kolm alternatiivi. Komisjoni eelistus on liita EFSFi kasutamata vahendid ESMi kapitaliga, mis suurendaks alalise päästemehhanismi laenuvõime 500 miljardi euro asemel püsivalt 740 miljardile eurole. Juba eraldatud abipakettide arvel kasvaks päästefondi maht ajutiselt isegi 940 miljardile eurole, kuid kui programmiriigid oma abilaenud tagasi maksavad, siis neid vahendeid enam uuesti välja ei laenata.
Komisjon hindab, et see lahendus rahuldaks kõige paremini ka G20 riike ja finantsturge. Ent ESMi kapitali muutus nõuaks parlamentides uut kinnitusringi ning on vähe tõenäoline, et Saksamaa Bundestag sellele heakskiidu annaks.
Nii on Saksamaa eelistus kaldumas pigem paremuselt järgmise alternatiivi kasuks, kirjutas nädalavahetusel Der Spiegel. See liidaks EFSFi kasutamata vahendid ESMi omadega, suurendades päästemehhanismi laenuvõime 740 miljardile eurole. Seda aga ainult ajutiselt, tuleva aasta juuni lõpuni, mil EFSF lõpetab. Sealt edasi on kasutada ESMi 500 miljardit eurot.
ESMi tegelik laenuvõime sõltub kapitali sissemaksmise kiiruseks - erinevalt EFSFist, on ESMis garantiide asemel juba tegemist sissemakstud kapitaliga, millele vajadusel lisandub nõudmiseni kapital. Märtsi alguse Ülemkogul sõlmitud kokkuleppe järgi maksaks Eesti tänavu ESMi põhikapitali 60 miljonit eurot kokku 148,8 miljonist.
Kolmanda alternatiivi järgst alternatiivist, kus maksimaalne laenuvõime ei kasvaks ka ajutiselt üle 500 mld piiri.
Hetkel kuum
Nädalavahetusel hoiatas rahandusvolinik Olli Rehn, et vara on kergendust tunda. Usutavate kriisitõrjemehhanismide rajamine tuleb lõpule viia, sest saavutatud edu on habras.
Juba ongi turgude sihikul Hispaania, kus nõutud eelarvenormide täitmine eeldab languses majanduselt ränki lisakärpeid. Hispaania valitsus on ühepoolselt sihte nihutanud, ametiühingud valmistuvad neljapäeval suurstreigiks.
"Uue nakkusohu tekitamiseks pole palju vaja," nentis nädalavahetusel Itaalia peaminister Mario Monti.
Eestil on oma eelistus Eesti esmane eelistus on EFSFi ja ESMi kogumahu fikseerimine 500 miljardi euro tasemel, ütles Meelis Meigas, rahandusministeeriumi ELi ja rahvusvaheliste suhete osakonna nõunik. Samas ei saa välistada ka EFSFi ja ESMi varade kogumahu tõstmist juhul, kui täiendavad analüüsid näitavad, et see on hädavajalik euroala stabiilsuse hoidmiseks.Valitsus kinnitab Eesti positsioonid enne reedel Kopenhaagenis toimuvat eurogrupi kohtumist
Arutusel alternatiivid*Jätta nii nagu on - ESM laeks jääb 500 mld eurot ja EFSFist antud abilaenud lahutatakse sellest maha. Nii jääb vabu vahendeid 308 mld eurot.*Liita EFSFi abilaenud ja ESM, nii saaks ESM alustada värskelt 500 mld euroga.*Liita EFSF ja ESM, ajutiselt kasvab vabade vahendite maht 740 mld eurole, et 2013 naasta 500 miljardile*Liita ESMi põhikapitali EFSFi kasutamata vahendid, see tõstaks fondi laenumahu püsivalt 740 mld eurole
Seotud lood
Hetkel kuum
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Tallinna lennujaamale ollakse võlgu poolteist miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
1
3
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele