• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maailm nõuab Euroopalt tugevamat tulemüüri

    Muu maailm ei kiirusta oma raha Euroopa toetamiseks välja panema, ehkki euroala võlakriis on suurim risk kogu maailma majanduse väljavaadetele – enne nõutakse Euroopalt endalt oma tulemüüride tugevdamist.

    „Me ei taha näha, et IMFist saaks aseaine – ja see ei olegi võimalik – Euroopa enda jõulisemale panusele,“ kordas nädalavahetusel Mehhikos G20 riikide rahandusjuhtide kohtumisel USA seisukohta rahandusminister Timothy Geithner.
    Kindlalt omal positsioonil, et raha üksi – ei suuremad päästefondid ega Euroopa Keskpanga algaval nädalal korduv „rahatrükk“ - võlakriisi ei lahenda, püsis kohtumisel ka Saksamaa, kus parlament hääletab esmaspäeval Kreeka uue abipaketi üle. Hääletuse eel on valitsus sellist retoorikat valjemaks keeranud.
    „Ma söandan väita, et Euroopa on oma kodutöö teinud,“ ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, viidates sammudele Kreeka pankroti vältimiseks ja euroala reeglistiku tugevdamiseks. „Intressivahede vähenemine eurotsoonis viimastel nädalatel kinnitab, et oleme õigel teel.“
    Schäuble sõnul vajab Euroopa eelkõige võlgade vähendamist ja paindlikumaid tööturge, et majanduskasvule alus panna ja kindlustada euro püsimine.
    „See on ainus viis, kuidas me suudame usalduse taastada,“ ütles Schäuble.
    Peamine piikide murdmine käib selle üle, kas Euroopa peaks oma ajutise päästefondi EFSF ja juulist käivituva alalise päästemehhanismi ESM liitma või asendama ühe teisega - viimane seaks mahu ülempiiriks 500 mld eurot. Kahe fondi liitmisel saaks aga ca 750 miljardi eurose fondi, millest vajadusel aidata ka euroala suuremaid riike. Kui siia lisada IMFi praegu kasutamata 358 mld dollarit ning 500-600 miljardit dollarit, mis IMF oma laenuvõime tugevdamiseks on juurde küsinud, ligineks kriisipuhver globaalsel tasandil juba kahele triljonile dollarile.
    „Meil tuleb selle tulemüüri üle tõsiselt mõelda,“ ütles OECD peasekretär Angel Gurria. „Mida suurem, paksem, sügavam ja kõrgem see on, seda suurem on usaldusväärsus ja väiksem tõenäosus, et seda tarvis läheb,.“
    Euroala liidrid on pidanud läbirääkimisi USA, Hiina ja Jaapani liidritega, et nad suurendaksid oma panust IMFi, mis saaks vajadusel appi tulla, kui näiteks Hispaania või Itaalia hätta peaks jääma. Tingimuste osas näivad aga G20 riigid väljaspool Euroopat olevat üsna ühel meelel. Teiste seas kordas Mehhikos Jaapani rahandusminister Jun Azumi, et Euroopa peab esmalt ise oma abifonde tugevdama ja alles siis ollakse valmis aitama, ehkki Jaapanil on väga konkreetne huvi, et Euroopa võlakriisist üle saaks. See on olnud peamine jeeni tugevnemise põhjus, millest Jaapan sugugi huvitatud ei ole.
    Pall on seega tagasi Euroopa poolel.
    Varem loodeti, et juba 1.-2. märtsil toimuval Ülemkogul saavad ELi valitsusjuhid päästefondide liitmise ära otsustada. Saksamaa jäik seisukoht – mis samas ei ole lõplik „ei“ muudab selle tulemuse praegu küsitavaks.
    Saksamaa ei taha, et ei päästefondide suurendamine ega IMFi abi vähendaks Euroopas survet struktuurireformideks.
    Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn ütles nädalavahetusel, et käimas on „konstruktiivsed“ kõnelused ning et märtsi jooksul loodetakse siiski Euroopas päästefondide osas üksmeelele jõuda. Sellisel juhul saaks konkreetsemaid otsuseid IMFi rahavarude täiendamiseks teha fondi kevadkoosolekul aprillis.
    Olli Rehn ja Euroopa Komisjon on seisukohal, et parem on käituda ennetavalt.
    „Kriisi ületamiseks on oluline asjade arengust ette jõuda ja omada piisavalt rasket kahurit,“ ütles Rehn. See on kõigi huvides.
    „Kui meil Euroopas tugevamad finantsmüürid püsti saavad ning kui me saame need ühendada tugevamate müüridega globaalsel tasandil, on meil palju mõjusam tööriistakast Euroopa majanduse stabiliseerimiseks, mis on määrav kogu maailma majanduse toibumiseks,“ ütles Rehn.
    Saksamaa hoiatas samas, et ka IMFist ei tehtaks vahendit Euroopa valitsuste defitsiitide rahastamiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastukaja: Tartu Kivisild ei ole muumia
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Change näitas 2021. aastal võimsat kasvu
Funderbeami platvormil kauplev Eesti krüptokauplemisplatvorm Change näitas 2021. aastal tugevat kasvu nii käibes kui ka klientide arvus.
Funderbeami platvormil kauplev Eesti krüptokauplemisplatvorm Change näitas 2021. aastal tugevat kasvu nii käibes kui ka klientide arvus.
Jaan Kalmus: 35 aastat kroonikuna kaamera taga
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Juubel: 80aastased Eesti ettevõtjad, kes on jätkuvalt sadulas
Ettevõtlikud ja ärivaistuga inimesed löövad läbi alati. Et aga karmis ärimaailmas enam kui 30 aastat firmat edukalt majandada, peab jätkuma visadust ja muidugi peab tegevus olema meelepärane, kirjutab Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Ettevõtlikud ja ärivaistuga inimesed löövad läbi alati. Et aga karmis ärimaailmas enam kui 30 aastat firmat edukalt majandada, peab jätkuma visadust ja muidugi peab tegevus olema meelepärane, kirjutab Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.