Elu täis kirge

“Ma ei võta elu metsikult tõsiselt,” nentis särtsakas naisterahvas kohe intervjuu alguses. “Mõni teeb tööd hambad ristis, olgugi et mingit tulemust ei ole. Mina aga olen alati öelnud, et tuleb teha nalja, võtta elu vabalt ja vahepeal pidutseda, siis laabub kõik iseenesest.”

Nii on ka läinud. Kolme lapse kasvamise ja nüüd ka kolme lapselapse kasvatamise kõrvalt on Maile Grünberg jõudnud luua palju värviküllaseid ruumilahendusi, põneva disainiga mööblit, korraldada näituseid ning juhtida Disaini- ja Arhitektuurigaleriid. Jõuab praegugi.

Isa suunas sisearhitektuuri juurde

Lastemuusikakooli kiitusega lõpetanud Mailele pani mõtte hakata sisekujundusega tegelema pähe muusikust isa, kes ei soovitanud tütrel tulevikus muusikuna leiba teenida.

“Ta ütles, et naistel ei ole muusikas midagi muud teha, kui orkestris pilli mängida või siis hiljem õpetajaks hakata,” meenutas Maile. Tollal ei rääkinud keegi ka koorijuhtimisest või heliloomingust, naiste perspektiiv oli Maile sõnul vilets. “See oli tollal meeste pärusmaa,” tõdes ta.

Otsusele sisuarhitektuuri õppima minna aitas kaasa see, et pärast lastemuusikakooli lõpetamist jäi keskkooli lõpuni veel üks aasta ja just see Mailele tema enda sõnul põntsu panigi.

“See aasta oli väga hea. Kui oleksin muusikakooli ja 11. klassi ühel ajal lõpetanud, oleksin kindlasti muusika juurde jäänud,” tunnistas Maile ja lisas, et on rahul, et tee ta hoopis Eesti Kunstiakadeemiasse viis.

Reklaam, info lehtedes ja suur huvi sisekujunduse vastu tegid eriala valiku Maile jaoks lihtsamaks, samuti selle ala vaieldamatud tipud Väino Tamm, Leila Pärtelpoeg ja Vello Asi, kes tudengeid tollal õpetasid.

“Nende edust inspireerituna ma ilmselt seda eriala õppima läksingi. Neil oli siis hiilgeaeg. Ega rohkem sisekujundajaid tollal polnudki,” naeris Maile ning meenutas kooliaega, Kihnu saarel toimunud praktikaid ja maalimistunde Pirita jõe ääres hea sõnaga.

Töö tehases karastas

Maile esimene töökoht pärast kooli oli mööblitööstuses. “Standardisse oli vaja tööle spetsialiste ja nii ma siis sinna läksin,” sõnas ta. “Olen tagantjärele sellele ajale väga tänulik. Keegi teine ei tahtnud tollal tehasesse tööle minna, aga sealt sain ma põhja alla, et mööblit kujundada,” selgitas nüüdseks paljude mööblikomplektide autor.

Tööde näidised, mis tootmisesse läksid, protsessi jälgimine ning koostöö konstruktorite ja laborinaistega andis Mailele väga hea kooli, mis kestis üheksa aastat. Pärast seda töötas ta veel EKE Projektis ning Tallinna vineeri- ja mööblikombinaadis.

“Nõukogude ajal oli töökohti kunstnikele rohkem ja kõik tööd tehti riigi kulul valmis. Palju sai ära teha, ei olnud mingit palumist ja mangumist. Nüüd on kontakte ja võimalusi ääretult palju, aga ka konkurents on suurem,” nentis Maile. “Need, kes on agarad, suudavad ikka oma asja edukalt ajada, lihtsalt aeg ja mastaap on muutunud. Mahud on praegu tootmises väiksed, kunstnikke on kõigis valdkondades jalaga segada.”

Kohati on see Maile sõnul tingitud kehvast hariduspoliitikast, mis pidevalt humanitaare – arhitekte, sisekujundajaid jt – juurde toodab, võtmata arvesse seda, et neile pole piisavalt tööd pakkuda. “Minusugune vanainimene on ees ega lähe ära ka, muudkui kujundab,” lisas Maile muheledes.

Koduseks jäämine nüristab talenti

Maile Grünbergi hinnangul pole kõigile kunstnikele läbilöögivõimet antud: “Eks see ettevõtlikkus ole natuuriga kaasa saadud. Mõni kohe on selline siblija, võtab asju ette ja läheb kas või läbi seinte, aga teine on niisugune vaikne ega kõlba mingiks asjaajajaks. Ta võib teha graafilist pilti, aga talle pole ettevõtlikkus ja läbilöögivõime loomuomane.”

Naistel on Maile sõnul keerukam läbi lüüa kui meestel, sest nad peavad lapsed üles kasvatama. Samas ei poolda ta seda, et laste saamisel peaks töös pausi tegema. “Kui mu kolm last väiksed olid, tegin ma hambad ristis öösel tööd, muidu poleks lihtsalt välja vedanud,” nentis energiline naisterahvas.

“Kes on ikka spetsialist ja tahab oma tööd edasi teha, selle puhul on kaheks-kolmeks aastaks koju jääda vale otsus. Jääd maha ja hakkad laste mähkmete kõrvalt hoopis teisiti mõtlema,” sõnas Maile humoorikalt. “See naine, kes on teinud karjääriplaani ja armastab oma eriala, peab tahtejõudu ja läbilöögivõimet omama ning tegema tööd ajast olenemata,” soovitas ta ja lisas, et vaatab ise tagantjärele sellele eluperioodile üsna rahuloleva pilguga.

Tööde aluseks legendid

Nii on vahetpidamata tööd teinud naisel aastate jooksul valmis saanud arvukalt töid, mille üle uhkust tunda. Näiteks tegi Maile 1980. aastal Tallinna lennujaama sisekujunduse, mis nüüdseks on muidugi juba uue näo saanud.

Samuti kujundas ta 1992. aastal Corrida baari, mis oli selle aja kohta sensatsioon: üleni punane, agressiivne ja teistest omataolistest sootuks erinev. “Mina kasutasin värve, kui teised ei julgenud üldse hingata, kõik ruumid olid valged või hallid,” sõnas Maile kohviku sisekujunduse fenomeni kohta.

Veel on talle hingelähedane Jaan Poska maja, kohvikute C’est la Vie ja Pärl ning muuseumi Miia-Milla-Manda sisekujundus. “Mõtlen alati oma peas välja mingi story või legendi, mis emotsiooni või muljet tahan ruumiga edasi anda, ja hakkan seda siis täide viima,” rääkis Maile oma käekirjast.

Töötades lähtub ta sellest, et inimestel oleks tema kujundatud ruumides hea ja mugav olla, et põhiplaan oleks õige ja kõik tunduks loogiline, käe järgi paigutatud olevat.

“Olen kehtestanud põhimõtte, et ruumi kujundama hakates tuleb jääda ühele stiilile kindlaks. Hoides ja austades ühte stiili, on tulemus alati hea, väärikas ja ilusam kui nende tööde puhul, kus on stiile segatud,” selgitas Maile. Heaks näiteks peab ta Tallinna vanalinnas asuvat kohvikut C’est la Vie, millest õhkub 1930ndate art deco elegantsi ja uhkust.

Sisekujundustööde kõrval tunneb Maile suurt rõõmu mööbli disainimisest. “Mulle õudselt meeldib see,” tunnistas ta ning osutas köögis seisvatele painutatud vineerist toolidele ja magamistoas asuvale enda disainitud kapile. Viimane neist oli väljas Maile eelmise aasta lõpus toimunud isikunäitusel “Veneer MG”.

Maile julgustab noori kunstnikke rohkem näitustest osa võtma. “See arendab palju. Näitustel näeb elusuuruses asju, nende proportsioone, mis on vead, mis head küljed, mis on ilus, mis mitte. Kui kõike püütakse ainult paberi peal luua, pole head tulemust loota. Praktika on tähtis,” rõhutas Maile.

Mainimata ei saa jätta ka Maile Grünbergi kolmandat suurt kirge – Disaini- ja Arhitektuurigaleriid, mida ta juba kümnendat aastat juhib.

Küsimusele, kuidas ta seda kõike jõuab, vastas Maile, et ega tea isegi. “Ilmselt pingutan üle, nalja ei ole. Paljud ütlevad, et peaksin tagasi tõmbama ja oma sünniaastat meelde tuletama,” naeris energiline naine.

Ta tunnistas, et on terve elu olnud väga spontaanne inimene ega ole pidanud kinni mingist rangest režiimist. “Aitab positiivne ellusuhtumine. Võtan asju huumoriga. Mõnikord suisa naudin sürrealistlikke olukordi, kus mõni räägib natuke rumalat juttu,” muigas Maile.

Enda plussiks peab ta ka seda, et saab inimestega hästi läbi. “Need, kes ennast üle tähtsustavad ja uhkeks peavad, kõrbevad kiiresti läbi. Oled miljonär või vaene inimene, sa pead kõigiga oskama läbi saada,” sõnas ta oma elukogemuse põhjal.

Maile Grünbergi järgmine suuremat sorti töö on Neitsitorni sisekujunduse tegemine.

 

Kes on kes

Maile Grünberg

Sünniaeg: 1. märts 1942

Haridus: 1967 Eesti Riiklik Kunstiinstituut, sisearhitektuuri eriala

Töökäik: MEV Standard, EKE Projekt, Kunstikombinaat ARS, Tallinna vineeri- ja mööblikombinaadi peadisainer, praegu OÜ Grünberg sisearhitekt ning juba kümme aastat Disaini- ja Arhitektuurigalerii tegevjuht

Tähtsad projektid: 1980 Tallinna lennujaam1992 baar Corridakohvik Pärl1997 äri- ja büroohoone Viru 3, kauplus Metro (juugendstiilis) koos Eliina Grünbergiga1998 kohvik EbellGustav Adolfi Gümnaasiumi rekonstrueerimine2002–2010 Salme kultuurikeskuse rekonstrueerimine, I ja II etapp2004 Bastioni kauplused Tallinnas ja RiiasLindakivi kultuurikeskus2007 Poska maja2007 kohvik-restoran C’est la Vie2008–2009 lastemuuseum Miia-Milla-Manda koos Eliina Grünbergiga2011–2012 Tallinna Kaubamaja V korruse lastemaailm koos Eliina Grünbergiga2012– Tallinna Neitsitorni rekonstrueerimine

Valik mööblitoodangut:Tallinna vineeri- ja mööblikombinaadi toodangus tugitool Trend, toolid Club ja Stak, lauad Mill, riiulid Pin

Näitused:1972–1989 “Ruum ja vorm II–V”1999–2000 “XX sajandi ruum” soolalaos (kujundamine)2001–2003 Kölni mööblimessid, TVMK uudistoodang (painutatud vineerist tooted)2001–2002 isikunäitus “RED. Maile Grünbergi disain” kunstihoones2011 isikunäitus “Veneer MG”

Auhinnad: Seitse korda sisekujunduse aastapreemia laureaat1997 Kristjan Raua nimeline kunstipreemia2002 Eesti riiklik kultuuripreemia

Moto: Kõike tuleb teha kirega.