Pigem tuleks täna vaadata juba olemasolevaid nõudeid ja ettevõtjal lasuvaid kohustusi riigis tervikuna. Kui see pilt kokku panna, leiab kindlasti kohti, mis maksuhaldurile kasulikku infot annavad ja ümbrikupalkadega võitlust edukamaks muudavad. Kui ülevaate erinevatest info-, registreerimise- ja aruandluskohustustest ette saaks, kaoks täiendava kohustuse kaalumise vajadus ilmselt iseenesest.
Näiteks võib tuua, et sarnane töötajate registreerimiskohustus eksisteerib juba kohustuse näol töötajad loetud päevade jooksul haigekassas arvele võtta. Samuti on tööandjatel mitmeid kohustusi tööinspektsiooni ees – teatada ehitustööde alustamisest, teatada ettevõtte tegevuse alustamisest jne. Lisaks tulenevad seadusest kohustused töötajaid tööohutuse teemadel enne tööle lubamist juhendada ning see kirjalikult registreerida ja säilitada. Majandustegevuse register ning muud sarnased andmekogud ja –allikad veel siia otsa. Kõik need nõuded ja arvukad aruanded sisaldavad juba täna kindlasti informatsiooni, mida oleks võimalik kasutada, hinnata ja uurida, kui suur on risk maksupettuseks ja erinevate tõendite koos hindamisel otsustada maksupettusegi üle. Ega mistahes uue kohustuse tekitamine taga automaatselt seda, et maksukuulekus kohe kasvab. Ka maksukohustus on ju täna seadusest tulenev kohustus.
Hirmus lihtne on öelda, et tekitame juurde uued kohustused ja veel lihtsam, kui ise neid täitma ei pea. Siinkohal ootaks probleemidele lähenemist riigi seisukohast tervikuna ja laiemat koostööd ning vähemat dubleerimist eri ametkondade vahel. Ka maksupettustega võitlemisel ning võimalike uute tegevuste kavandamisel oleks sellisest koostööst ainult võita. Praegune pilt riigis on aga pigem selline, kus on minu teema, minu probleem, minu lahendused ja minu tulemused.
Tuleb ka meeles pidada, et mistahes uute kohustuste seadmine lööks kõige valusamalt väiksema suurusega ettevõtteid, mis hiljuti avaldatud uuringu tulemuste (VKE-de arengusuundumuste uuring) kohaselt näevad ettevõtte tegevust takistavate regulatsioonide suhtes peamisi probleeme just maksuprotseduurides, raamatupidamisnõuetes ja statistikaaruandlusegas.
Elu on näidanud sedagi, et õiguskuulekalt käituvad ettevõtjad täidavad kohustusi ka siis, kui neid muudetakse, kuid probleem on ju nendes, kes kohustusi ei täida. Arvata, et kohustuste lisamisega hakkaksid senised kõrvalehoidjad nüüd vastupidiselt käituma, ei ole alust. Tõenäoline tulemus on ikka see, et seni ausalt toimetanud ettevõtjad saavad reaaluses veelgi rohkem kohustusi juurde ja nendegi motivatsioon ettevõtlusega tegelemiseks langeb.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!