Anne Oja • 18. aprill 2012 kell 12:12

Mait Palts: lisakohustused vähendavad motivatsiooni

Ausate ettevõtjate õlule pandavad lisakohustused, nagu näiteks uute töötajate registreerimine ümbrikupalkade vastu, vähendab motivatsiooni ettevõtlusega tegeleda, leiab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Järgneb Mait Paltsi kommentaar tänases Äripäevas ilmunud loole "Maksuamet soovib uute töötajate registreerimist." 

Võitlus ümbrikupalkadega ja maksupettustega ehk laiemalt öelduna ausa konkurentsi tagamine on kahtlemata olulised ja ilmselt ei leidu ühtegi ausalt makse maksvat ettevõtete, kes arvaks, et nende teemadega ei peaks tegelema. Arutelu erinevate ettepanekute üle on samuti tervitatav, kuid seejuures peab vaatama, mida nende teostamine ettevõtetele tervikuna kaasa toob ja kas ettepanekud on mõistlikult ja reaalselt ka praktikas rakendatavad või mitte. Üleüldine täiendav töötajate registreerimiskohustus langeb pigem viimasesse kategooriasse. Samuti tuleb mistahes uute meetmete kaalumisel hinnata, kas tänased võimalused maksupettustega võidelda on ennast ammendanud või on probleemid senises tegevuses või tegevusetuses.

Loomulikult on arutelus hea ka teiste riikide kogemusi ja praktikaid vaadata ning analüüsida, kuid öelda, et kõik, mis Soomes või Rootsis tehtud, on hiilgav ja sobib ka meile, on lühinägelik.

Pigem tuleks täna vaadata juba olemasolevaid nõudeid ja ettevõtjal lasuvaid kohustusi riigis tervikuna. Kui see pilt kokku panna, leiab kindlasti kohti, mis maksuhaldurile kasulikku infot annavad ja ümbrikupalkadega võitlust edukamaks muudavad. Kui ülevaate erinevatest info-, registreerimise- ja aruandluskohustustest ette saaks, kaoks täiendava kohustuse kaalumise vajadus ilmselt iseenesest.

Näiteks võib tuua, et sarnane töötajate registreerimiskohustus eksisteerib juba kohustuse näol töötajad loetud päevade jooksul haigekassas arvele võtta. Samuti on tööandjatel mitmeid kohustusi tööinspektsiooni ees – teatada ehitustööde alustamisest, teatada ettevõtte tegevuse alustamisest jne. Lisaks tulenevad seadusest kohustused töötajaid tööohutuse teemadel enne tööle lubamist juhendada ning see kirjalikult registreerida ja säilitada. Majandustegevuse register ning muud sarnased andmekogud ja –allikad veel siia otsa. Kõik need nõuded ja arvukad aruanded sisaldavad juba täna kindlasti informatsiooni, mida oleks võimalik kasutada, hinnata ja uurida, kui suur on risk maksupettuseks ja erinevate tõendite koos hindamisel otsustada maksupettusegi üle. Ega mistahes uue kohustuse tekitamine taga automaatselt seda, et maksukuulekus kohe kasvab. Ka maksukohustus on ju täna seadusest tulenev kohustus.

Hirmus lihtne on öelda, et tekitame juurde uued kohustused ja veel lihtsam, kui ise neid täitma ei pea. Siinkohal ootaks probleemidele lähenemist riigi seisukohast tervikuna ja laiemat koostööd ning vähemat dubleerimist eri ametkondade vahel. Ka maksupettustega võitlemisel ning võimalike uute tegevuste kavandamisel oleks sellisest koostööst ainult võita. Praegune pilt riigis on aga pigem selline, kus on minu teema, minu probleem, minu lahendused ja minu tulemused.

Tuleb ka meeles pidada, et mistahes uute kohustuste seadmine lööks kõige valusamalt väiksema suurusega ettevõtteid, mis hiljuti avaldatud uuringu tulemuste (VKE-de arengusuundumuste uuring) kohaselt näevad ettevõtte tegevust takistavate regulatsioonide suhtes peamisi probleeme just maksuprotseduurides, raamatupidamisnõuetes ja statistikaaruandlusegas.

Elu on näidanud sedagi, et õiguskuulekalt käituvad ettevõtjad täidavad kohustusi ka siis, kui neid muudetakse, kuid probleem on ju nendes, kes kohustusi ei täida. Arvata, et kohustuste lisamisega hakkaksid senised kõrvalehoidjad nüüd vastupidiselt käituma, ei ole alust. Tõenäoline tulemus on ikka see, et seni ausalt toimetanud ettevõtjad saavad reaaluses veelgi rohkem kohustusi juurde ja nendegi motivatsioon ettevõtlusega tegelemiseks langeb.

Hetkel kuum