- OMX Baltic−0,05%319,35
- OMX Riga0,57%982,99
- OMX Tallinn0,06%2 229,93
- OMX Vilnius−0,21%1 507,63
- S&P 5000,58%7 818,93
- DOW 300,00%51 521,28
- Nasdaq 0,45%27 599,89
- FTSE 100−0,55%10 483,97
- Nikkei 225−0,92%70 035,71
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,49
- OMX Baltic−0,05%319,35
- OMX Riga0,57%982,99
- OMX Tallinn0,06%2 229,93
- OMX Vilnius−0,21%1 507,63
- S&P 5000,58%7 818,93
- DOW 300,00%51 521,28
- Nasdaq 0,45%27 599,89
- FTSE 100−0,55%10 483,97
- Nikkei 225−0,92%70 035,71
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa üritab kvoodiäri päästa
Kui Euroopa Liidul õnnestub kvootide hinda mõne meetodiga tõsta, maksab Eestis selle kinni elektritarbija.
Täna kogunevad Taanis Euroopa Liidu riikide energiaministrid, et teiste energeetikateemade kõrval arutada ka heitkoguste süsteemi tulevikku.
Nimelt on saastekvootide hinnad maailmaturul viimaste aastatega üle nelja korra langenud ja langusel ei näi lõppu tulevat. Ülimadalad hinnad on kogu süsteemi mõttekuse küsimärgi alla seadnud. Kauplemissüsteemi eesmärk on ju kõrge CO2 hind, mis peaks soodustama rohelisse ja puhtamasse tehnoloogiasse investeerimist. Kardetakse, et kui hinnad ei tõuse, ei saavuta Euroopa Liit ka 2020. aastaks püstitatud eesmärke.
Tänasel kohtumisel osalev majandusminister Juhan Parts ütles, et ta pole siiani näinud ühtegi muudatusettepanekut, mis puudutaks kunstlikku hindade muutmist. "Arvestades praegust seisu, ei kujuta ma ette, et kvootide arvutamisel võetaks aluseks mingisugune uus põhimõte. Juba eelmise puhul 2008. aastal oli tohutu segadus ning selle taga on Euroopa majandus ja konkurentsivõime," jäi Parts skeptiliseks.
Lisaks ei ole ministri kinnitusel Euroopa Liidu tasandi kokkulepetel ülemaailmsel turul olulist mõju, sest suured tööstusettevõtted otsivad nagunii riike, kus on odavam toota ja ranged kvoodikaubanduse reeglid ei kehti.
Saastekvootidega kauplemise süsteemis osaleb 52 Eesti ettevõtet, keda Euroopa Liit peab meie riigi suurimateks saastajateks. Alates tulevast aastast hakkab tasuta saastekvoote jagama Euroopa Komisjon. Üldiste reeglite kohaselt elektritootjad tasuta kvooti ei saa ning peavad neid turult juurde ostma. Seega on kvoodi madal hind neile igati meelepärane.
Eesti Energia keskkonnajuht Olavi Tammemäe rääkis, et kui EL otsustab piirata turul müüdava kvoodi mahtu selliselt, et turul ületab nõudlus pakkumist, siis on tavapärase majandusloogika kohaselt tõenäoliselt oodata hinnatõusu.
Küsimusele, kuidas hakkab kõrgem kvoodihind mõjutama Eesti Energiat ja tarbijat, vastas Tammemäe: "Alates 2013. aastast ei ole elektritootmiseks tasuta kvoote ette nähtud, mistõttu hakkab kvootide hind igal juhul elektri hinda mõjutama." Seega, kui Euroopa Liidul õnnestub kvootide hinda mõne meetodiga tõsta, maksab Eestis sellegi kinni tarbija.
Autor: Ave Lepik, Birjo Must
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Investeerimiseksperiment
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele