• OMX Baltic−0,24%319,53
  • OMX Riga0,65%977,43
  • OMX Tallinn−0,19%2 228,58
  • OMX Vilnius−0,17%1 510,75
  • S&P 5000,68%7 827,13
  • DOW 300,54%51 546,62
  • Nasdaq 0,59%27 638,21
  • FTSE 1000,42%10 541,69
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,43
  • OMX Baltic−0,24%319,53
  • OMX Riga0,65%977,43
  • OMX Tallinn−0,19%2 228,58
  • OMX Vilnius−0,17%1 510,75
  • S&P 5000,68%7 827,13
  • DOW 300,54%51 546,62
  • Nasdaq 0,59%27 638,21
  • FTSE 1000,42%10 541,69
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,43
Iga viies osalise tööajaga töötaja tahab ja võimaluse avanemisel on valmis töötama suurema koormusega, teatas statistikaamet. Eelmisel aastal oli selliseid alarakendatud osaajatöötajaid enam kui 12 000.
Mullu töötas osalise tööajaga ligi 65 000 inimest ehk kümnendik töötajaist. Neid osaajatöötajaid, kes sooviksid ning kelle elukorraldus ka võimaldaks teha tööd suurema koormusega, nimetatakse vaeghõivatuteks. Kõigist osaajatöötajatest oli neid 2011. aastal 19%.
Viimasel kolmel aastal on vaeghõivatute osatähtsus osaajaga töötajate hulgas püsinud 20% piires. Üldtrendina on vaeghõivatuid viimase kümnendi jooksul siiski vähemaks jäänud.
Kui 2000. aastal oli neid kõigist osaajatöötajatest 30% (üle 16 000), siis 2008. aastal – mil kestis veel majandusbuumi mõju – vaid 10% (alla 5000).

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele