Iga viies osaajaga töötaja soovib rohkem tööd

Iga viies osalise tööajaga töötaja tahab ja võimaluse avanemisel on valmis töötama suurema koormusega, teatas statistikaamet. Eelmisel aastal oli selliseid alarakendatud osaajatöötajaid enam kui 12 000.

Mullu töötas osalise tööajaga ligi 65 000 inimest ehk kümnendik töötajaist. Neid osaajatöötajaid, kes sooviksid ning kelle elukorraldus ka võimaldaks teha tööd suurema koormusega, nimetatakse vaeghõivatuteks. Kõigist osaajatöötajatest oli neid 2011. aastal 19%.

Viimasel kolmel aastal on vaeghõivatute osatähtsus osaajaga töötajate hulgas püsinud 20% piires. Üldtrendina on vaeghõivatuid viimase kümnendi jooksul siiski vähemaks jäänud.

Kui 2000. aastal oli neid kõigist osaajatöötajatest 30% (üle 16 000), siis 2008. aastal – mil kestis veel majandusbuumi mõju – vaid 10% (alla 5000).

Vaeghõivatuid on keskmisest enam mitte-eestlaste, madalama haridustasemega inimeste ja vanemaealiste seas. Kui Euroopa Liidus keskmisena on kõigist osaajaga töötavatest meestest vaeghõivatuid protsentuaalselt märksa enam kui naisi, siis Eestis on see näitaja naiste ja meeste puhul enam-vähem võrdne.

Mitteaktiivseid tööotsijaid (mittetöötavad inimesed, kes otsivad tööd, kuid ei saaks töö leidmisel kohe tööle asuda) oli 2011. aastal 1500 ning mitteaktiivseid töösoovijaid (mittetöötavad inimesed, kes sooviksid töötada, kuid ei otsi aktiivselt tööd) 44 100.