• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Energia maksustamine seotakse CO2 emissiooniga

    Euroliit soovib nn kliimapaketi raames, et liikmesriigid esitaksid oma ettepanekud kasvuhoonegaaside vähendamise osas ja ühtlustaksid energiamaksustamise põhimõtted, mis sisuliselt tähendab energiamaksustamise reformi.

    Praegu kehtivale energiamaksustamise direktiivile heidetakse ette, et see pole üheselt rakendatud kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise vankri ette, iseloomustas rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees neil hetkedel Tallinnas toimuval Äripäeva ja advokaadibüroo Glimstedti korraldataval konverentsil.
    „Näiteks mootorikütuste puhul näeb uue direktiivi eelnõu ette, et järk-järgult tuleb aastani 2018 ühtlustada kõigi mootorikütuste aktsiisimäärad,” selgitas Lelumees. „Eesti pole sellega nõus, sest maksustades diislikütuse ELi aktsiisi alammääraga, tuleb Eestis kehtivat aktsiismäära vähendada 63,77 euro võrra 1000 liitri kohta, bensiini aktsiisilaekumine väheneks selle tagajärjel alates aastast 2023 umbes 15% võrra.”
    Järgmisest aastast kahekordistub põlevkivi aktsiisimäär, mis praegu on 1,628 eurot tonni kohta. Selles osas aga jääb liikmesriikidele mõningane õigus aktsiisimäära alandada.Uus direktiiv näeb ette, et biokütustele riigiabi enam kohaldada ei saa, toetus neile seisneb edaspidi selles, et biokütuse CO2 emissioon on võrdsustatud nulliga.Lelumees märkis, et enamik ELi riike on vastu CO2 komponendi sissetoomisele maksustamisse. Küll aga peetakse oluliseks aktsiisi alammäärade fikseerimist tasemel, nagu see on kirjas praegugi kehtivas direktiivis. Mõne energiatoote puhul peetakse üleminekuperioodi liialt lühikeseks.
    ELi direktiiv peaks jõustuma 2013. aastal ning iseenesest mõistetavalt muutub see kohustuslikuks kõikidele liikmesriikidele. Lauri Lelumees jääb selle tähtaja osas siiski skeptiliseks, pidades reaalsemaks aastat 2014–2015.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.