Katariina Krjutškova • 8. mai 2012 kell 11:12

Michal rõhutas "meie eurot" ja Vene kartust

Justiitsminister Kristen Michal tsiteeris tänasel ESMi teemalisel riigikohtu istungil erukindral Ants Laaneotsa hiljutist arvamusartiklit tõestuseks, et oht Venemaa poolt Eestile on olemas. Seetõttu peab Eesti end euroliidu külje alla hoidma ning ESMiga praegustel tingimustel liituma. 

Justiitsminister, kes esindas kohtusaalis valitsust, kandis ette järgneva lõigu Laaneotsa 8. aprilli kirjutisest ajalehes Postimees: „Veelgi avameelsemalt on kirjeldanud Venemaa suhtumist Balti riikidesse üks praegus¬aegsete Vene võimude autoriteete, Vene neoimperialismi ideoloog, Moskva ülikooli professor Aleksandr Dugin oma intervjuus venekeelsele Delfile 2010. aasta novembris: «Venemaa peab neid oma vaenlasteks ja ei tee nende seas erilist vahet. See on (Vene – A. L.) establish¬ment’i, sealhulgas ka liberaalse, üldine arvamus. /…/ Venemaa ootab (maailma – A. L.) globaalset ümberjaotust. Näiteks kui USAga midagi juhtub, me okupeerime jälle need riigid. Nii või naa – kas pehmelt või karmilt. /…/“

Justiitsminister sõnas, et valitsus on võtnud aktiivse integreerumise suuna ja seetõttu on riigimehelikum praegustel tingimustel ESMiga liituda, kui sõrgu vastu ajada. „Eesti kui väikese riigi valik on olla aktiivne, otsida liitlasi, kellele toetuda, kui meil peaks abi vaja minema. Kas see pole mitte mõistlikum, kui olla saar Venemaa kõrval?“ küsis Michal.

Michal korrutas, et euro on nüüd meie raha ja Eesti riik peab tegema kõik endast oleneva, et see stabiilsena püsiks. „Vabariigi valitsus ei saa teha muud, kui astuda samm euroraha püsimise huvides. See on ka meie raha,“ sõnas Michal. Ta lisas, et iga euro pealt, mis Eesti liiduriikidele annab, teenib riik tagasi 4 eurot.

Michal toonitas, et Eesti ei ole Euroopa Liidus netomaksja ega saa selleks niipea. „Kriisi ajal on tähtis, et Eesti osaleks kriisi lahendamises,“ lausus ta.

Lepingus ette nähtud kiirmenetluse puhul võib ESM majandusabi anda ka juhul, kui kõik ESMi liikmesriigid sellega ei nõustu. Otsustamiseks piisab 85%-lisest häälteenamusest. Seevastu nõuab Eesti põhiseadus, et riigi eelarve üle otsustab riigikogu.

Valitsus on jäänud argumendi juurde, et kõik liikmesriigid ei peagi otsustamisprotsessi kaasatud olema. Michal tõi näiteks kohtupidamise, kus samuti ei ole alati kõik kohtunikud kaasatud erinevatel tingimustel. „Abi saamisel on kiirus oluline, et see otsus saaks tehtud tempokalt ja meie raha püsiks stabiilsena,“ sõnas Michal. 

Täna toimub Tartus riigikohtu üldkogu istung Euroopa stabiilsusmehhanismi aluslepingu põhiseaduslikkuse küsimuses. Istungil osalevad teiste seas õiguskantsler Indrek Teder, rahandusminister Jürgen Ligi ja välisminister Urmas Paet.

Istungil saavad sõna kõik menetlusosalised: õiguskantsler, Vabariigi Valitsus, keda esindab justiitsminister, Eesti Pank, rahandusministeerium ja välisministeerium. Samuti saavad oma seisukohti esitada kõik kohtu palvel arvamuse esitanud asjatundjad.

Hetkel kuum