Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kohus tegi Tallinna Veele soodsa otsuse
Tallinna ringkonnakohtu värske Tallinna Veele kasuliku määruse kohaselt on veefirma erastamislepingus olev tariifistik haldusleping.
Kohus lükkas ümber konkurentsiameti väite, et teenuslepinguga määratletud tariifimehhanism on tsiviilõiguslik leping, millele ettevõte ei saa halduskohtus toetuda, teatas Tallinna Vesi börsile.
Tallinna Vee juhatuse esimees Ian Plenderleith väljendas ringkonnakohtu lahendi üle heameelt. "Kohtulahend annab teenuslepingule ja Tallinna linna poolt ettevõtte erastamise käigus kehtestatud tariifimehhanismile tugevama juriidilise kaitse. Samuti on see otsus äärmiselt tervitatav parema regulatsiooni ning suurema regulatiivse läbipaistvuse ja avatud kommunikatsiooni tagamiseks," selgitas ta.
31. mail tegi ringkonnakohus määruse, millega kinnitas 2001. aastal allkirjastatud Tallinna Vee erastamislepingute paketi osaks oleva teenuslepingu tariife puudutava osa halduslepinguks.
Kohus selgitas, et teenuslepingu tariifide osa näol on tegu halduslepinguga, kuna lepinguga määratleti avaliku teenuse (vee ja reovee) pakkumise tagamine, mis on Tallinna linna avalik-õiguslik ülesanne. Kohus järeldas, et kui kohalikud omavalitsused reguleerivad vee- ja reoveesektorit, siis avalik-õiguslik suhe hõlmab endas ka teenuse eest tariifide kehtestamist ning Tallinna linnal oli õigus reguleerida teenuse hindu haldusakti andmise asemel halduslepingu (avalik-õigusliku lepingu) sõlmimisega.
Konkurentsiamet väitis, et Tallinna Vee tariifid ei ole vastavuses õigusaktidega, põhjendades väidet arvamusega, et lepingus sätestatud tariifimudel on ebaseaduslik tsiviilõiguslik leping. Kohus on osundanud ka asjaolule, et lisaks seadusele reguleerib Tallinna Vee tariife ka avalik-õiguslik teenusleping.