- OMX Baltic−0,45%299,03
- OMX Riga0,13%889,96
- OMX Tallinn−0,3%2 055,11
- OMX Vilnius−0,16%1 205,47
- S&P 500−0,4%6 243,76
- DOW 30−0,98%44 023,29
- Nasdaq 0,18%20 677,8
- FTSE 100−0,01%8 937,83
- Nikkei 225−0,04%39 663,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,93
- OMX Baltic−0,45%299,03
- OMX Riga0,13%889,96
- OMX Tallinn−0,3%2 055,11
- OMX Vilnius−0,16%1 205,47
- S&P 500−0,4%6 243,76
- DOW 30−0,98%44 023,29
- Nasdaq 0,18%20 677,8
- FTSE 100−0,01%8 937,83
- Nikkei 225−0,04%39 663,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,93
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Reformierakonna vaikimine kuhjab kahtlusi
Peaminister Andrus Ansipi juhitud Reformierakond ei soovi selgitada parteiga seotud kahtlasi rahastamisskeeme. Kuid kahtlustest ajendatud küsimused aina kuhjuvad. Äripäev kirjutab tänases kaaneloos kahest faktist, mis viitavad, et Reformierakond võib olla seadust rikkunud.
Esimene kahtlus. Esimene neist tõusetub Reformierakonna propagandaväljaannete Reformikiri, Paremad Uudised, Tallinna Teataja ja Eesti Teataja kaubamärkidega. Selgub, et nende registreerimist taotles 2008. aastal ja tasus selle eest riigilõivu praegusele Reformierakonna riigikogu fraktsiooni nõunikule Peep Lillemägile kuuluv OÜ Hold. Praegune kaubamärkide omanik OÜ Fidenter sai need sõlmitud lepingu alusel 2010. aasta aprillis. Muudatusteks vajaminevad lõivud maksis siis juba Remo Tiigiranna juhitav Fidenter.
Selle fakti valguses tekib küsimus, kas Reformierakond on nende kaubamärkide kasutamise eest oma väljaandeid kirjastades ka tasu maksnud? Kui seda on tehtud, jääb arusaamatuks, milleks oli erakonnal vaja luua vahelüli – erasektoris tuntud kui puukfirmat, kuhu erakonna kaubamärkide eest raha tasuda. Miks ei oma erakond kaubamärke ise? Kui erakond aga kaubamärkide kasutamise eest maksnud ei ole, võib seda tõlgendada eraettevõtte poolt erakonnale tehtava soodustusena, mis aga teatavasti on seadusega keelatud.
Teine kahtlus. Kahtlus, et Reformierakond võib olla seadust rikkunud, tekib, kui uurida Reformierakonna valimiskulude aruandeid. Nimelt ei ole neis kordagi mainitud OÜd Fidenter, kuigi kirjastades Reformierakonna propagandaväljaandeid, tegeles ettevõte aktiivselt nimetatud partei valimiskampaaniaga. Näiteks 2009. aastal moodustasid Reformierakonna ametlikud kahe kampaania valimiskulud 17,7 miljonit krooni, valimiskuludes mainimata OÜ Fidenter käive ulatus samal ajal 7 miljoni kroonini.
Ilmselt saab Reformierakond vastu väita, et erakonna lehtede kirjastamine ei ole seotud valimistega. See oleks aga musta valgeks rääkimine. Propagandaväljaanded on just nimelt mõeldud valimistel edu saavutamiseks. Seega tekib kahtlus, et Reformierakond on jätnud suure osa valimiskuludest aruandes esitamata, mis on seaduserikkumine.
Küsimused kuhjuvad. Fidenteri roll võib olla, et erakond on püüdnud näidata oma valimiskulusid tegelikkusest väiksematena. Suured kulud mõjuvad mainekujunduslikult halvasti nii valijatele, kes tõlgendavad seda rahapõletamisena, kui ka toetajatele, kes näevad, et erakonnal on niigi piisavalt raha. Võib ka olla, et Fidenteri-taolist vahelüli kasutatakse erakonna huvides eesmärgiga varjatud rahastamist legaliseerida.
Lihtsustatult võib olla, et avalikustamist mittesoovivate ärimeeste või sularahas Reformierakonnale tasutud toetused legaliseeritakse väikefirmade abil.
Ei Reformierakond ega Tiigirand neid küsimusi ise ei selgita. Vastupidi, erakond teatas mai lõpus, et kaebab Äripäeva antud küsimuse kajastamise tõttu kohtusse ning kuni lahendi jõustumiseni sel teemal kommentaare üldse ei anta. Pretsedenditu vaikimisega küsimusi ignoreerides võib Reformierakond saavutada aga vastupidise tulemuse, kus lisaks küsimustele pöördub kasvule ka küsijate arv.
Enimloetud
1
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Kuidas “näpud püsti” investeerimisest edasi liikuda
Tuntud investorid jagavad oma suviseid investeeringuid
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele