Sirje Rank • 27. juuli 2012 kell 15:07

Ross: ESMi kahjum ei tähenda raha kaotust

Rahandusministeeriumi asekantsler selgitab intervjuus Euroopa stabiilsusmehhanismi toimimist ja riigikogule otsustamisprotsessis kavandatavat rolli.

Intervjuu Tanel Rossiga.

• Rahandusminister Jürgen Ligi ütles eile, et Eesti kindlustab end ESMi ratifitseerimisseadusega üle, teeb kõik puust ja punaseks – kas Eesti läheb ka sisuliselt riigikogu rolli määratledes kaugemale kui näiteks Soome või Saksamaa?Ma ei oska kommenteerida kõiki Soome ja Saksa põhiseaduslikke nüansse, kuid võin öelda seda, et kui valitsus sellise eelnõu esitab, siis järelikult valitsuse seisukohalt on riigikogu roll sellises vormis optimaalne. See on tugevam kui EFSFi puhul. Täiskogu saab otsustava sõnaõiguse suurte ja kogu riigi majandust puudutavate laenuprogrammide puhul ja kui ei ole tegemist ülimalt konfidentsiaalse ja kiireloomulise küsimusega, siis ka ülejäänud spetsiifilisemate laenuprogrammide puhul.

• Seoses agentuur Moody’se reitinguotsustega (Soome erandiga kärbiti Aaa reitinguga riikide reitinguväljavaadet - toim.) on viimastel päevadel taas jutuks olnud Soome tagatisnõuded. Millised erisused säilivad Soomele ESMis?Moody’se teade rõhutas seda, et Soome on selles mõttes targalt tegutsenud, et riigil on suhteliselt väike netovõlg ja vähe majanduslikku läbikäimist euroalaga. Viimane ei pruugi pikemas perspektiivis olla tugevus. Aga  Soome ainuke erisus teiste EFSFi liikmetega on see, et tal on formaalne eraldi tagatis Hispaaniale antud laenu jaoks, mis moodustab 40% laenu põhiosa kogumahust. Intressid ei ole tagatud. Ja selle eest maksab Soome sellise hinna, et maksab kogu ESMi kapitali sisse ühe korraga ja loobub oma osast intressimarginaalis, mis Hispaania maksab alguses EFSFile ja siis ESMile.Kuna Hispaania laen tuleb alguses EFSFist ja kandub hiljem samadel tingimustel ESMi üle, siis sellel laenul ei ole eeliskreeditori staatust. Sellisel juhul tagatis soomlastele kehtib Hispaania laenule sõltumata sellest, kas see makstakse välja EFSFist või ESMist.

 Viimasel Ülemkogul tehti olulisi otsuseid, muuhulgas otsus, mis katkestaks olukorra, kus pankade ja riikide probleemid vastastikku võimenduvad. Samas on ESMi ratifitseerimise eelnõus ja ka eurogrupi avalduses Hispaania laenu kohta kirjas, et pankade rekapitaliseerimiseks antakse laenu ikkagi ESMi liikmesriigile – kuidas siis selle nõiaringist väljamurdmisega on? Finantsturgude jaoks oli see väga oluline muutus?Riigipeade avaldus ütles, et nõiaringi murdmine on prioriteetne ja see saab toimuma siis, kui ESM on jõustunud ja kui ESMile luuakse juurde uus kuues instrument, mis võimaldab ESMist otse pankadesse investeerida. Järgides seejuures riigiabi reegleid ja veendudes, et raha läheb elujõulistele pankadele. Oluline on riigijuhtide otsuses, et kui ka praegu see Hispaania laen läheb läbi riigi bilansi, siis finantsturgude mõttes lähemas tulevikus läheb see laen riigi bilansist välja.See eeldab kõigi ESMi riikide ühehäälselt nõusolekut ja meil ka riigikogu nõusolekut. Ja enne seda peab olema rakendunud ELi ühtne finantsjärelevalve.

• Kaugel selle ühtse finantsjärelevalvega ollakse?Liikmesriigid on komisjonile andnud selged suunised ja me ootame, et komisjon esitab septembris oma ettepanekud. Oktoobris kindlasti riigipead esimest versiooni arutavad. Suured valikuküsimused on teada: geograafiline ulatus, tööjaotus Euroopa Keskpanga juures paikneva keskse keha ja kohalike järelevalvete vahel ning milliseid panku see hõlmaks – kas suuri või kõiki. Teine suur plokk on, kas ühtne finantsjärelevalve tähendab ka senisest tsentraliseeritumat ja ühtset hoiusekindlustuse fondi ja üht kriisihalduse süsteemi. Eesti jaoks on oluline, et järelevalve oleks võimalikult laiaulatuslik. Mõni teine osapool võib samas soovida, et ühtne süsteem piirduks euroalaga.

• Mis siis, kui ESM näiteks Saksa konstitutsioonikohtu tõttu pikalt viibima jääb?Siis nõiaringi murdmine lükkub edasi. Loodame, et ei jää.

• Samamoodi on eeliskreeditori staatusega, mis samuti oli Ülemkogu oluline otsus - kui eeliskreeditori staatus peletab teised investorid eemale, kas siis sellist kindlust me tahtsimegi? Kas sellest nõudmisest on taganetud – Hispaania laenu puhul on sellest staatusest loobutud.Ülemkogu otsus oli Hispaania laenu kohta, mis antakse EFSFist ja kantakse samadel tingimustel üle ESMi. EFSF ei ole formaalselt eeliskreeditori staatuses. ESMi preambulas on samas selgelt sees, et ESM on eeliskreeditori staatuses nagu IMF, ehkki pärast IMFi. See on meile oluline, samas ei saa teoreetiliselt välistada, et riigid otsustavad edaspidi kunagi üksikutel juhtudel mingeid muid lahendusi.

• Üks meede abifondidest on tugiostud võlakirjaturul – Prantsuse ajaleht Le Monde kirjutab täna, et euroala riigid kavandavad koos Euroopa Keskpangaga tugioste. Kas saate seda kinnitada?Ei saa. Seda ei ole ametlikult arutatud. Aga EFSFil on see võimalus olemas ja on ka ESMil. Ning EFSFi juurde on moodustatud kaks allfondi selleks, et EFSF paneb osa raha, lootuses, et erainvestorid panevad teise osa rahast ja see oleks siis esmas- või järelturul kasutatavateks interventsioonideks. Aga see võimalus eeldab ikkagi majandusprogrammi ja liikmesriikide veendumust, et interventsioonid on vajalikud, et ajutist turu tõrget korrigeerida. Kui ollakse veendunud, et turg on ebaratsionaalne.

Kuidas tagatakse abimehhanismide nappide vahendite jätkumine kõigiks eesmärkideks – tugiostudeks võlakirjaturul, abilaenudeks, pankade rekapitaliseerimiseks?Mina ei arva, et ESM ja EFSF kokku - 800 miljardit eurot - on napid vahendid. Aga kui liikmesriigid arvavad, et ESMi 500 mld suurust laenumahtu peab tõstma, siis eeldab see ühehäälset otsust põhikapitali suurendamiseks. Alternatiiv, et seda avalikku raha tulemuslikumalt kasutada, on need eelpool nimetatud kaks EFSFi fondi. Keegi ei takista neid ka ESMi juures loomast – see tagaks n.ö kangiefekti nagu Euroopa struktuurifondide kasutamisel. Ja koos selle rahaga, mis Euroopa Keskpank on süsteemi süstinud, on maht umbes sama, mis USA on teinud. See ei ole väike summa. Euroopa turg on lihtsalt teistsugune – see on fragmenteeritum. On kohti, kus on raha palju ja on kohti, kus on raha vähe – see on probleem.

• Mingisugust poliitilist tahet ei ole, et abifonde suurendada – mida Eesti arvaks sellest, et ESM võiks saada pangalitsentsi, mis võimaldaks juurdepääsu Euroopa Keskpanga likviidsuslaenudele?Seda küsimust ei ole arutatud. Mina tõlgendaks valitsuse positsiooni nii, et ESMi rahastamise struktuuri muutus, kui selline ettepank kunagi tuleb, siis tuleb seda eraldi arutada. Praeguse lepingu järgi rahastab ESM end rahaturgudelt laenates ja see on skeem, millega me oleme nõus olnud. Millegi muu kohta meil toetavat otsust ei ole.Kui räägitakse pangalitsentsist, tekib küsimus, kas see on üldse kooskõlas Euroopa Liidu asutamislepinguga. See nõuab eraldi otsust.

• IMF on sel nädalal korranud kevadist seisukohta, et Kreeka vajab lisaabi või täiendavat võlgade restruktureerimist ja lõviosa Kreeka võlast on avaliku sektori kreeditoride, sh euroala riikide käes.  Kas poleks aeg ausalt tunnistada, et hädaliste abistajad peavad siiski ka kahju kandma – et ei rõhutataks eelkõige, et see on investeering ja tulu teenimise koht.Nii ESM kui EFSF on selleks, et tagada euroala stabiilsus, mis on oluline meie kõigi jaoks. Maailma jaoks. Aga kindlasti ei saa rääkida sellest, et avaliku sektori laenuandjad peaksid mingist osast rahast ilma jääma. Ma ei kujuta seda ette ei poliitiliselt, emotsionaalselt ega ka praktiliselt. Riigid maksavad üksteisele raha tagasi.Kreeka programm on väga konkreetsete tingimustega, mida kreeklased peavad täitma. Laenu tagasimakse tähtajad on väga pikad, mis võimaldavad Kreekal oma ametlike kreeditoride ees võetud kohustusi kindlasti täita. Aga kõigepealt tuleb ära oodata troika (IMF, Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank – toim.) aruanne.Kui aga siiski tekib olukord, kus ESMil on vaja kahjumit katta, siis kõigepealt võetakse see raha ESMi reservfondist ja alles siis riikide poolt sisse makstud kapitalist. Seejärel võib lihthäälteenamusega otsustada, et see 80 mld (sissemakstav kapital - toim.) tuleb liikmesriikidel taastada. Aga veelkord – kahjum ei tähenda seda, et sellest raha ilma jäädakse, alati on võimalikud ajatamised jms.

• Kas ESMi liige olla on kohustuslik või mitte – ratifitseerimisseaduse seletuskiri ütleb ühes kohas, et ei ole kohustuslik ja teisalt samas, et ilma selleta ei saa olla euroala liige.Sellist formaalset Euroopa Liidu asutamislepingust tulenevat kohustust ei ole, et euroalaga ühinedes ühined ka ESMiga. Samas on kõik riigid olnud osalised ESMi koostamisel. Seda ei räägitud läbi mitte ainult eurogrupis selle mõttega, et ka need riigid on tulevikus euroala liikmed. ESMi lepingus on sees, et euroala liikmed on ka ESMi liikmed. See on väga tugev poliitiline konsensus.

• Tänases Postimehes teeb Ivar Raig ettepaneku korraldada ESMiga liitumise osas referendum.Välislepinguid ja eelarveküsimusi ei panda rahvahääletusele. Protseduurid on kirjas põhiseaduses.

Hetkel kuum