Juuli lõpus oli töötuna arvel 39 462 inimest ehk 6% tööealisest elanikkonnast. Viimati oli alla 40 000 inimese töötukassas registreeritud jaanuaris 2009.
Juulis registreeris end töötukassas 5 157 uut töötut. Juulikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3503 inimest. Toetudes eelnevate kuude töötuskindlustusmakse laekumise andmetele on tegelik tööleminejate arv on kõrgem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale, et nad on leidnud uue töökoha, teatas töötukassa.
Kõrgeim oli registreeritud töötuse määr endiselt Ida-Virumaal (10,9%) ning madalaim Viljandimaal (3,8%).
Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid oskus- ja käsitöölised (19%), lihttöölised (18%) ning teenindus- ja müügitöötajad (17%).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Juuli jooksul lisandus võrreldes juunikuuga rohkem tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 3 866 ning kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 7 874.
Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli oskus- ja käsitöölistele (29%). Järgnesid teenindus- ja müügitöötajatele (23%), lihtöölistele (15%) ning seadme- ja masinaoperaatoritele (15%) pakutavad töökohad.
Töötukassa maksis juulis töötuskindlustushüvitist 9 690 inimesele ehk 22% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 324 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligi 2,7 miljonit eurot. Ligikaudu 64 euro suurust töötutoetust sai juulis 8 090 inimest ehk 18% kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa juulis 516 inimesele. Keskmine juulis määratud hüvitis oli 1 236 ning hüvitisteks maksti kokku ligi 815 tuhat eurot.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa juulis 140 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 2 037 ning hüvitisteks maksti juulis üle 502 tuhande euro.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!