- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallink lõi kasumiga ootused pahviks
Tallink avalikustas teise kvartali majandustulemused. Kui analüütikud ootasid kasumi langust, siis laevafirma suurendas hoopis kasumit 47% võrra.
Tallinki teise kvartali kasuminumber tuli 19,99 miljoni juurde, mida on 47% rohkem, võrreldes mulluse 13,6 miljoni euroga. Tallinki teise kvartali käive kasvas 2,9% võrra, 244,8 miljoni euroni.
Laevafirma kasum ületas suurelt analüütikute ootusi. Swedbank ootas Tallinkile 249,3 miljonilise käibe juures puhaskasumiks 8,45 miljonit eurot. LHV ootas seevastu käibe langust 232 miljoni euroni, mille juures kasumiks prognoositi 13 miljonit eurot.
Börsiettevõte ise kirjeldab läinud kvartalit kui ebastabiilsest majanduskeskkonnast, muutlikest kütusehindadest ja kehvast ilmast hoolimata saavutati stabiilne kasv. Firma vedas kvartalis 2,4 miljonit reisijat, mida on ligikaudu 2% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Firma enda sõnul, võttes arvesse üldist majanduskeskkonda ning konkurentsisituatsiooni, olid kontserni teise kvartali tulemused rahuldavad, kuid ei vastanud täielikult juhtkonna ootustele.
Seda eelkõige reisijapõhise tulu dünaamikas, mis liikus erisuunaliselt. Kui tulu reisija kohta kauplustes ja restoranides näitas 3,6% või 2 eurost kasvu, siis piletitulu reisija kohta vähenes 1,2 eurot ehk 4,4% võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga.
Tavapärasest kehvem ilm kevadel ning suve alguses mõjutasid reisijate broneeringuid, mille tulemusel oli Kontsern senisest aktiivsem eripakkumiste ja kampaaniate tegemisel, et suurendada inimeste reisihuvi.
Teise kvartali auditeerimata brutokasum kokku oli 57,3 miljonit eurot, mis kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 13,6%. Finantskulude, maksude ning kulumi eelne kasum EBITDA oli 46,2 miljonit eurot kasvades eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 9,6%.
Kokku on käesoleva majandusaasta esimese 6-kuu puhaskasum 1 miljon eurot. Eelmise aasta esimesel kuuel kuul oli kahjum 3,5 miljonit eurot.
Kütusehinnad teises kvartalis olid volatiilsed. Eurodes arvestatuna kasvas laevakütuse keskmine hind käesoleva aasta teises kvartalis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 13% protsenti. Selle tulemusel suurenes kontserni jätkuvate tegevuste kütusekulu teises kvartalis 3,9 miljonit eurot. Tulenevalt Soome-Saksamaa liini sulgemisest kontserni kogu kütusekulu teises kvartalis oli 3,4 miljoni euro võrra väiksem.
Käesoleva majandusaasta teises kvartalis oli rahavoog äritegevusest kokku 51,1 miljonit eurot. Pangalaene maksis Tallink tagasi 34,3 miljoni eurot, mille tulemusel vähenesid intressi kandvad kohustused teise kvartali jooksul 3,6%.
Kontserni netovõlg teise kvartali lõpus oli 850,5 miljonit eurot ning moodustas 5,1 korda viimase 12-kuu EBITDA-st. Juuni lõpus oli ettevõttel 51,8 miljonit euro väärtuses raha ja likviidseid vahendeid. Kasutamata krediidiliinide maht oli jätkuvalt 66 miljonit eurot.
Tallinki kogulikviidsus, mis hõlmab raha ja kasutamata krediidilimiite kokku ulatus teise kvartali lõpus 115 miljoni euroni tagades tugeva finantspositsiooni jätkusuutlikuks opereerimiseks.
Autor: Fredy-Edwin Esse, California
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele