Sotsiaalministeeriumi alla kuuluv Hoolekandeteenused AS müüb enampakkumisel kinnisvara, kuhu kuulub teiste hulgas neli mõisa mille esialgne maksumus kokku on 1 083 600 eurot.
“Müügiraha läheb klientidele (psüühilise erivajadusega inimestele) uute teenusekohtade rajamiseks ning seniste teenusekohtade renoveerimiseks,” kommenteeris ASi Hoolekandeteenused infojuht Kadri Lehenurm Udriku mõisa, Mõisamaa mõisa, Kernu mõisa, Ravila mõisa, Aavere hooldekodu ja Sõmera klubi müüki panemist. Kõik objektid on müügis ühekaupa, kuid koguhind on 1 083 600 eurot.
“AS Hoolekandeteenused kliendid, kes elavad suletavates mõisahoonetes, kolivad meie ettevõtte teistesse kodudesse järk-järgult - nii rajatavatesse uutesse kui teistesse tegutsevatesse kodudesse,” märkis Lehenurm ja lisas, et mõisahoonetes tegutsevate hooldekodude sulgemine on osa psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihooldekodude reorganiseerimisprojektist. Kokku plaanitakse üle Eesti ehitada 55 kümnekohalist peremaja.
“Kevadel sai valmis kaks uut peremaja Viljandi lähedal Karulas, kuhu on elanikud juba ka sisse kolinud. Samuti valmis suvel kaks uut peremaja Viljandi linnas. Kahe nädala pärast avame 6 uut kümnekohalist peremaja oma Tapa Kodus ja samapalju maju oma uues Kehra Kodus,” seletas Lehenurm.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teenusekoha tasu sõltub tema sõnul elamistingimustest, kuid peremajas elamine on mõnevõrra kallim kui suures ühiselamu-tüüpi majas.
Mõis pole rahateenimisobjekt
Kinnisvaraettevõtte Uus Maa analüütiku Risto Vähi hinnangul ostab mõisa erihuviga ostja, kellel on kompleksiga seoses kindel idee. Vähi hinnangul ei mõjuta kinnisvaraturu olukord laias plaanis seda, kas mõisate vastu on ostuhuvi.
“Erinevalt Euroopast, kus paljud mõisad on perekodud põlvest põlve, vaadatakse mõisaid Eestis kui äriobjekte. Eelkõige majutushuvist. Seetõttu peab mõisaansambel asuma logistiliselt heas kohas ja ilusa loodusega piirkonnas. Mis puutub hinda, siis siin ei saa nii üheselt vastata, kas pakkumishind on hea või mitte. Mõisa puhul loeb see, mida soovitakse seal tegema hakata, millised on nõuded hoonete restaureerimisel või ümberehitamisel ja enamasti – kui suureks kujuneb investeering. Eks omajagu loevad ka emotsioonid ja tihti tuleb arvestada avaliku huvi ja kohaliku kogukonnaga,” lisas Vähi.
“Mõis ei ole teenimisobjekt ja samuti ei saa öelda, et täielikult renoveeritud häärber läheb kergemini kaubaks kui restaureerimist nõudev hoone. Sõnal “mõis” on emotsionaalne väärtus neile, keda mõisad huvitavad. Investeeringuturul laiemalt see mõjukas reklaamsõna pole,” lisas kinnisvaraanalüütik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!