Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laseme ettevõtja sotsiaalmaksust priiks
Kohe haigekassat juhtima asuva Tanel Rossi idee, et tervishoidu lisaraha saamiseks võiks kaaluda dividendide sotsiaalmaksuga maksustamist, tekitab ohtralt vastukaja. Selle kõrval võiks aga märksa valjuhäälsemalt arutada ettevõtete sotsiaalmaksust vähemalt osalist vabastamist ja kohustuse viimist töövõtjale.
Idee ei ole uus, kuid ei kipu Eestis kuidagi idanema. Samas oleks sellel mitmeid eeliseid. Esiteks lõhuks see müüdi Eesti madalatest maksudest. Praegune maksusüsteem, kus brutopalgalt tuleb tasuda vaid 21% tulumaks, jätab mulje, et Eestis ongi madalad maksud. Ning ettevõtjate kurtmine, et Eestis on Euroopa mõistes väga kõrged tööjõumaksud, kõlab parimal juhul arusaamatult.
Ununeb, et lisaks tasub ettevõtja töötaja eest sotsiaalmaksu, mis on kokku 33%. Selleks, et töötaja saaks netotasuna ehk puhtalt kätte näiteks 1000 eurot, maksab ettevõte tegelikult välja umbes 1633 eurot. Ükskõik kummalt poolt vaadata, kasvavad palgakulud maksudest vähemalt 60%. (Koos näiteks töötukindlustusmaksega rohkemgi). Ettevõtjatele ilmselgena on sotsmaks samal ajal töötajate eest justkui varjatud.
Siit jõuabki teise ja veelgi olulisema eeliseni. Praegu ettevõtete tööjõumaksuna jääb töövõtjate ehk lõpuks haige- ja pensionikassa teenuste kasutajate omavastutus pehmelt öeldes väga hägusaks. Selle sisuliselt seosetuse ilmekaks näiteks on arvamused “tasuta arstiabist” või “riigipensionist”, mis on nii vormilt kui ka sisult valed. Mõlemad maksab lõpuks kinni töötegija ise. Kui teha sotsiaalmaks igaühele nähtavaks, tõusetuks sisuline arutelu nii maksu enda kui ka selle eest saadavate teenuste ning nende kvaliteedi üle. Rasked tervishoiu- või abstraktsed pensioniteemad muutuks igaühele mitu korda lähedasemaks. Loodaks eeldus, et diskussioon nende üle võiks olla sisulisem. Muu hulgas näiteks tervisespordi kulude maksudest mahakandmise võimalus või sotsmaksulae kehtestamine, mis praegu lihtsalt sumbuvad.
Ettevõtja täielik vabastamine sotsmaksust on liig. Seetõttu on mõistlikum selle jagamine. Seda enam, et ka tööandja peaks tundma vastutust nii oma töötaja kui ka laiemalt kogukonna eest. Kuidas maksu jagada, on omaette arutluskoht. Paraku ei ole ilmselt Eesti valitsevad parteid sellest huvitatud.
Kuna see lõhuks müüdi madalatest maksudest, on see kahjulik nii paremerakondadele, kelle nurgakivilikuks motoks madalad maksud on, aga ka vasakerakondadele, kes soovivad makse tõsta. Samuti sunniks asiselt arutama rasketel teemadel. Viimane aga üha juhtmestuvatele parteidele ei sobi.