Mitmed suurettevõtjad prognoosivad, et 2013. aastal tuleks palku tõsta või on see lihtsalt möödapääsmatu samm.
Tõenäoliselt ei ole ühelegi tööandjale uudis, et palgatõususurve on kasvanud. Suurim muudatus tööjõuturul on see, et tööpakkumisi on juurde tulnud ning iga kandidaadi vastu tunneb huvi varasemast suurem hulk tööandjaid. CV Online’is on tänavu avaldatud ligi poole rohkem tööpakkumisi kui aasta tagasi septembri lõpuks. Samasugune tööpakkumiste mahtude kasv on aset leidnud ka teistes kanalites.
Jõuvahekorra muutus. Kui vaadelda vabade töökäte arvu muutust, siis nii töötukassa kui ka statistikaameti andmetel on töötute arv olnud üldjoontes stabiilses languses alates 2010. aastast. Seetõttu muutub sobilike ja kvalifitseeritud kandidaatide leidmine senisest raskemaks ja läbirääkimistelaua taga hakkab kaalukauss kalduma tööotsija poole.
Tegemist ei ole erakordse arenguga, enamasti ongi tööturg tasakaalupunktist väljas. Mõni aasta tagasi oli võimupositsioonil tööandja, kes sai muretumalt dikteerida oma nõudmisi kandidaatidele ja ette anda endapoolse motivatsioonipaketi. Nüüd aga on tugevamad kaardid taas koondumas tööandjale sobiliku kandidaadi kätte. Kohati ongi mõlema poole jaoks probleemiks jõuvahekordade muutumise tajumine ja soov või võimalus teisele osapoolele vastu tulla. Palkade tõstmise näol on tegemist niisiis paratamatu arenguga, mida tööjõuturu muutused tingivad.
Lisaks üldiste arengute jälgimisele viime igal aastal läbi küsitluse töötavate inimeste ja tööotsijate seas, milles vastajad prognoosivad oma palgatõusu järgmiseks poolaastaks ja tulevaks aastaks.
Ka pettunuid rohkem. Üldjoontes on palgatõusu prognoosivate inimeste osakaal pisut tõusnud ja palgatõusuootused on suuresti seotud just 2012. aastaga. Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud nii nende inimeste osakaal, kes selgelt usuvad enda palgatõusu ja arvavad, et saavad osa käibe ja kasumi kasvust, ent samas on kasvanud ka pettunute hulk. Viimaste hinnangul ei ole omanikud huvitatud edu jagamisest. See sihtrühm küll soovib palgatõusu, kuid ei näe selleks väljavaateid. See viimane töötajate rühm aga võib olla parema pakkumise puhul just see kõige tõenäolisem ettevõttest lahkuja. Tööandjal on mõttekas selle grupi suhtes oma lähenemine välja töötada.
Võluvitsa tööturu olukorra parandamiseks ei ole. Kõige parem on hoida end pidevalt arengutega kursis ning välja kujundada oma personalistrateegia.
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele