Pettus nagu lotovõit

Majanduskuriteod eesotsas maksupettustega on kurjategijatele sageli justkui lahke võidufondiga lotopilet - valgekraedest pettureid karistatakse leebelt ja suur osa nende tekitatud kahjust jääb riigil tagasi saamata.

Levinuim karistus maksukuritegude eest on viimasel paaril aastal olnud tingimisi vangistus, mis tähendab, et maksupettur võib kohtumajast minema jalutada, pidades silmas, et kui ta katseajal uue kuriteoga vahele ei jää, pääseb ta karmimast karistusest.

Pettusega seotud ettevõtetele määrab kohus reeglina rahalise karistuse, mis on aga kahjusummaga võrreldes väike ning sageli on ettevõtted kohtumenetluse ajaks juba maksejõuetuks tehtud, mis muudab võimatuks nii karistuse kui ka tekitatud kahju sissenõudmise. Väga oluline on kuritegeliku vara konfiskeerimine kohtueelses menetluses, kuid harva õnnestub see vajalikus ulatuses.

„Tänavu esimesel poolaastal prokuratuuri saadetud asjades oleme arestinud 28 protsenti kriminaalasjades tuvastatud kahjust,” märkis maksuameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe. Eurodes tähendas see umbes 1,3 miljonit. Üle 70 protsendi tuvastatud kuritegelikust tulust jäi petturitelt aga konfiskeerimata.

Justiitsministeerium ja maksuamet kaaluvad maksukuritegude takistamiseks paari karmistava sammu astumist. Esiteks soovitakse raskete maksukuritegude puhul seadustada vara laiendatud konfiskeerimine. See tähendab, et kui praegu peab uurija vara konfiskeerimiseks tõendama, et konkreetne vara on teenitud kuritegelikult, siis laiendatud konfiskeerimise puhul peab hoopis kurjategija tõendama, et tema vara on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvelt. Lühidalt öeldes muutub vara konfiskeerimine lihtsamaks. Teiseks, kui seni on maksukuritegude karistuste nimistust puudunud ettevõtluskeeld, siis nüüd kaalutakse ettevõtluskeelu rakendamise lubamist ka maksukuritegudes süüdimõistetuile.

Loe pikemalt reedesest Äripäevast, kust leiad ka erinevate majanduskuritegude ja nende karistuste näiteid.