Hääle ja Sarapuu huvid ristusid prügiäris

Kevadel pani rahvusvaheline suurkontsern Veolia müüki jäätmekäitleja Veolia Keskkonnateenused, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse ning Leedus tegutseva VES LT aktsiad.

Kõrgeima hinna pakkus Alexela gruppi kuuluv OÜ SKT Keskkonnateenused.

Et Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses ehk Tallinna prügilas on Veolia osalus 65 protsenti, oli müügiks vaja saada vähemusaktsionäri Tallinna linna nõusolekut. Septembri lõpul allkirjastas linnapea Edgar Savisaar aga korralduse, et aktsiate müügiga ei nõustutaks.

“Ei saa aru, miks Heiti Hääl seda prügilat ostab, kui tal on selle tuleviku suhtes nii must stsenaarium,” imestas linna esindaja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses ning jäätmevaldkonna eest vastutav abilinnapea Arvo Sarapuu.

Tema sõnul ei saadud 13. septembril toimunud kohtumisel Häälega selgeid vastuseid prügila tuleviku kohta.

“Poliitikud ja ärimehed ongi erinevad inimtüübid ning demagoogiapilotaažis jääme me kindlasti poliitikutele alla,” kommenteeris Hääl Sarapuu sõnu.

Sarapuu prügilat ei taha. Sarapuule kuuluv bussifirma ATKO Grupp oli nende 7–8 ettevõtte seas, kes tundsid huvi Veolia osaluste ostu vastu.

“ATKO Grupp ei tunne huvi prügila vastu, kaalusime ainult jäätmeveoteenuse osutaja Veolia Keskkonnateenused ostmist,” kinnitas Sarapuu. Tema sõnul käis ta ettevõtte esindajana küll ühel Veolia korraldatud müügitutvustusel, kuid tema juuresolekul siis prügila teemat ei arutatud. ATKO Grupp ei teinud ka pakkumist Veolia Keskkonnateenuste ostmiseks, lisas ta.

Prügilal reaalne sulgemisfond.  Ühe Veolia osaluste ostul osalenud pakkuja esindaja sõnul võib pealinna poliitikute huvi olla suunatud hoopis prügila sulgemisfondi kogutud 2,3 miljoni euro vastu. Teatavasti on järgmisel sügisel kohalike omavalitsuste valimised ning erinevalt enamikust teistest Eesti prügilatest on Tallinna prügilal see sulgemisfondi raha ka reaalselt olemas. See on deponeeritud erinevatesse väärtpaberitesse.

Prügila katmiseks kogutud deposiit erutab muidugi, kuid erafirmal on kindlasti selle järele ahvatlus suurem kui omavalitsusel, arvas selle kohta Sarapuu.

Abilinnapea sõnul on ta linnavalitsusse toonud arusaama, et linn võiks aktiivsemalt äritegevusega raha teenida, ning üheks selliseks võimaluseks on ka Tallinna prügila omandamine. Prügila omandamiseks väljakäidav summa on väike, võrreldes kasuga, mis tulevikus linnarahvale osaks saab, lisas Sarapuu.

Teisalt tõusevad prügi ladestamisel makstavad saastetasud lähiaastatel kuni 30 euroni tonni eest, mistõttu on jäätmekäitluse asjatundjatel raske jagada Sarapuu optimismi, et prügila hakkab konkureerima Iru jäätmepõletusjaamaga.

Sarapuu viitas küll, et kui linn saab 100 protsendi aktsiate omanikuks, on neil edaspidi võimalik suunata kogu linnast kogutud prügi sinna. Samas pehmendas ta seda öeldes, et linna eesmärk ei ole tekitada ebavõrdset konkurentsi.

Vanad asjad? Tallinna linna otsuse taga, mis ei luba Veolial oma osalust prügilas müüa, nähakse suurkorporatsiooni survestamist, et see müüks oma enamusosaluse prügilas hinnangulise 7–8 miljoni euro asemel 2–3 miljoni eest.

Aga vahel võivad keerulisena näivad asjad olla palju lihtsamad. Nii arvas Hääl, et Sarapuu praeguse tegutsemise põhjus võib jääda hoopis 14 aasta tagusesse aega. “Avaldasin 1998. aastal ajakirjanduses toonase Maapanga nõukogu liikmena arvamust, miks nõukogu kutsus Sarapuu Maapanga juhatuse esimehe kohalt tagasi. See võib tal hinges olla,” märkis Hääl.

Sarapuu märkis aga, et ju tunneb Hääl endal siis süüd, kui ta nii mäletab ja ütleb.

 

Kommentaar

Tallinna väidetel pole alust

Heiti Hääl, ASi Alexela Energia nõukogu esimeesAlexela grupi käive on kindlasti suurem kui Tallinna linna oma ja täisdemagoogia on väita, et 2500eurose osakapitaliga osaühing, mis kuulub 100 protsenti Alexelale, on linnale ebausaldusväärne partner.Samuti on kohatu väide, et me ei ole esitanud oma arenguplaani või tulevikunägemust.Euroopa Liidu jäätmekäitluse seadused, selle kaudu ka Eesti seadused on muutunud võrreldes 2004. aastaga, kui prügila aktsionäride leping sõlmiti. Seetõttu juhtuvadki jäätmetega sellised asjad, mida 2004. aastal veel ette ei nähtud.Iru jäätmepõletusjaamast ei mõelnud siis veel keegi, kuid 2013. aasta esimeses kvartalis on see reaalsus ja suur hulk jäätmetest põletatakse ära. Prügilaäri ei saa olla nii edukas, ­nagu ta senini oli.

Tallinn peaks ise julgemalt äri ajama

Arvo Sarapuu, Tallinna abilinnapea, KeskerakondMinu arvates peab Tallinna linn sarnaselt Helsingiga olema aktiivsem ettevõtlusega raha teenimisel. Näen, et tulevikus saame prügilaga teha koostööd Iru prügipõletusjaamas tekkiva kümnete tuhandete tonnide tuha ladestamisel. Samuti saame toota jäätmekütust ning biogaasi. Kui vaja, siis ka elektrit.Lisaks on linna eesmärk prügila omandamisel, et Iru põletusjaama kõrval oleks konkurent. See hoiab ka nende hinda all.Tallinna huvides on, et tema elanikud saaksid odavamat teenust.