Võitlus kasvavate energiakuludega
Vaadates Euroopa Liidu energiatõhususe ja taastuvenergiaga seotud eesmärke ja pikaajalist ambitsioonikat energia- ja kliimapoliitikat, on selge, et meil tuleb hakata suurt rõhku panema ka juba olemasolevate hoonete energiatõhususe parendamisele. Volitatud ehitusinsener Aivar Uutar selgitab, kuidas hoonet energiatõhusamaks renoveerida.
Ehituses karmid nõuded
Uutele hoonetele on Euroopa Komisjon kehtestanud hoonete energiatõhususe direktiivis karmid eesmärgid: uued avaliku sektori hooned peavad alates 2019. aastast ning erasektori hooned alates 2021. aastast vastama liginullenergiahoone tasemele (liginullenergiahoone on väga madala energiatarbega hoone, kus on eeldatud lokaalset energiatootmist).Sellised hooned tohivad praegu kehtivate energiatõhususe miinimumnõuete tasemega võrreldes tarbida vaid ligilähedaselt 30–35% primaarenergiat. Euroopa kõrgeid eesmärke arvestades on nõutav, et Eestis oleks aegsasti olemas vajalik kompetents, teadmus, metoodika ning praktika selliste väga madala energiatarbega hoonete ehitamiseks ning haldamiseks. Praegu puudub aga riigil eesmärkide saavutamiseks selge strateegia.
Vilets ehituskvaliteet pole ainus süüdlane
Aivar Uutar, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse juhatuse esimees
Hoonete suure energiatarbe põhjused pole ainult ehitustehnilised, vaid ka insenertehnilised ning kasutusharjumuslikud. Leidub ehitisi, mille tehnosüsteemide (kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide) efektiivsus on vaid 50% võrreldes täielikult integreeritud ja tervikliku süsteemiga. Tihti on probleemiks olematu automaatika, mistõttu süsteemid töötavad üksteisele vastu: sagedane on näiteks kütte- ning jahutussüsteemi üheaegne töö. Olukorras, kus tarbimine on optimeerimata, on kohatu rääkida kallist elektrist.
Energiatõhusust propageeritakse Euroopas ja ka Eestis mitmel põhjusel. Majanduskasvu lahutamine energianõudlusest ja üldise energiatarbimise vähendamine on hädavajalik, et saavutada muude kasvavate kulude kõrval väiksem püsikulu ja seega ka konkurentsieelis. Hoonete energiatõhususe karmistuvad nõuded ei pruugi tähendada üksüheselt ehitushinna tõusu, kuid eeldavad läbimõeldud ettevalmistavaid tegevusi, pädevalt koostatud projekti ning hoolikat ehitusprotsessi.
Hea väljund olukorra kaardistamisel on põhjalik energiaaudit. Energiaaudiitor kasutab hoone ning selle süsteemide tehnilisi andmeid, kohapeal mõõdetud tulemusi, hoone haldajalt saadud infot ning eelmiste perioodide energiakulutusi. Andmete põhjal koostab audiitor arvutused, mille tulemusel pakub välja energiasäästumeetmed.
Renoveeri terviklikult. Energiatõhususe parendamine ei tähenda kohe suuri investeeringuid. Energiatarbe vähendamine on protsess, mis algab probleemi teadvustamisest.
Hoonet tuleb renoveerida energiasäästlikumaks alati terviklikult, detaile kontekstist välja rebimata. Tihti piirdutakse fassaadide ja katuse soojustamise ning akende vahetusega, mõistmata seejuures, millised ehitusfüüsikalised protsessid hakkavad “sooja kuue” saanud ehitises toimuma.
Varem märkimisväärselt energiat kulutanud hoone omanik on saanud väiksemad energiaarved, aga koos sellega tihti ka viitsütikuga pommi hilisemate niiskuskahjustuste ja terviseriskide näol. Näidete otsimiseks pole vaja kaugele minna. Kui neid hooneid aastaid tagasi projekteeriti ja ehitati, siis polnud energiaga seotud kulud isegi mitte jututeema – lihtsalt aeg oli teine.
On päris selge, et olemasoleva hoonega midagi tehes avaldab see mõju ka sama hoone muudele osadele. Renoveerimise puhul peab alati lähtuma tervikust!
Tasub teada
Mida arvestada energiatõhususe parandamisel?
1. Kaardista olukord. Saa aru, kuhu energia kaob.
2. Leia võimalus vähendada hoone piirete soojuskadusid.
3. Leia energiatõhusad ning mõistlikku sisekliimat tagavad tehnosüsteemide lahendused.
4. Lahenda sooja- ja energiatootmise küsimus (kaalu lokaalset sooja- ja energiatootmist ning selle võrku müümist).
5. Mõtle läbi energiat kasutavate ja tootvate süsteemide juhtimine ning monitoorimine.
Tasub teada
Kasu energiamonitooringust
Vaadata energiatarbimise tarbimisajalugu ning märgata muutusi tarbimises enne, kui need mõjutavad järgmist energiaarvet. Energiatarbimist saab võrrelda päevade/kuude kaupa.Soojuskuluarvestite täpne mõõtmine näitab, millal ja kuidas klient energiat kasutab. Liigutades energia tarbimist “soodsatele” tariifidele on võimalik saada paremat hinda.Turvaline juurdepääs infole internetis. Efekt saavutatakse, kui kasutatakse kaugjälgimist koos hoone tehnosüsteeme tundva inseneriga.Allikas: Aivar Uutar
Taust
Energiasääst kui eesmärk
Lääneriikides sai energiatõhususest prioriteet pärast naftakriisi aastatel 1973–1974, kui naftahinnad tegid tugeva hüppe.Suur samm energiasektoris oli 1997. aastal allkirjastatud Kyoto protokoll, mille eesmärk on kasvuhoonegaaside vähendamine. Energiatõhususe suurendamine omab kasvuhoonegaaside vastu võitlemisel väga olulist rolli.Praegu suunab Euroopa Liit kõige kõrgemal tasemel Euroopat ressursitõhusama ning loodussäästlikuma majanduse poole: see on sätestatud majanduskasvu strateegias “Euroopa 2020”, kus tuuakse ühe olulise eesmärgina välja energiatõhususe suurendamine 20 protsendi võrra.