Sirje Rank • 7. november 2012 kell 11:08

Euroopa Komisjon:  Eesti majandus taas tasakaalus kasvu teel

Eesti SKP numbreid on Euroopa Komisjon kevadprognoosiga võrreldes selle aasta osas tõstnud ja tuleva aasta osas langetanud. Kevadel prognoositud 1,6%se majanduskasvu asemel ootab Eestit tänavu komisjoni uue prognoosi järgi 2,5%ne SKP kasv, mis jääb euroala riikide võrdluses alla vaid Slovakkiale.

Tuleval aastal ootab Eestit varem prognoositud 3,8% asemel 3,1%ne SKP kasv, mis on euroala kiireim. 2014. aastaks prognoosib Euroopa Komisjon Eestile SKP kasvu 4%, millega samuti ükski teine euroala riik sammu pidada ei suuda.

Eesti eelarvepuudujääk on komisjoni uues prognoosis kevadega võrreldes väiksem. Kui algselt olid näitajad selle ja tuleva aasta osas -2,4% ja -1,3% SKPst, siis värskes prognoosis vastavalt -1,1% ja -0,5% SKPst. Aastal 2014 on Eesti riigieelarve 0,3%ga plussis. See on ainus ülejäägiga eelarve kogu euroalal. Teisel kohal on Saksamaa tasakaalus eelarvega. Eelarve struktuursest defitsiidist saab Eesti lahti 2014. aastal.

Avaliku sektori võla uus prognoos on tänavu 10,5% SKPst, mis aastaks 2014 kasvab 11,2%-le. Veidi on kasvanud tuleva aasta prognoos.

Inflatsioon Eestis aeglustub tänavuselt 4,3%-lt tuleval aastal 4,1%-le ning jooksevkonto defitsiit, mis tänavu küünib 0,9%-le SKPst, asendub tuleval aastal kerge ülejäägiga. Tööpuudus alaneb tänavuselt 10,5%-lt aastaks 2014 9 protsendile.

Eestit käsitleva peatüki on Euroopa Komisjon pealkirjastanud „Tagasi tasakaalustatud majanduskasvu“.

Selles nenditakse, et ehkki ekspordinõudlus on praegu veidi vähenenud, hoiavad majanduskasvu üleval tugev siseturu nõudlus ja positiivsed arengud tööturul, mis omakorda hoiavad üleval tarbijate ostuhuvi. Ning kui ekspordist välja jätta kõige heitlikumad elemendid – elektroonikakaubad ja mineraalained, siis pole ka ekspordil häda midagi – augustis oli kasv aasta baasil 11,5%. Püsivat positiivset mõju Eesti ekspordile prognoosib komisjon Venemaa liitumisest WTOga.

Komisjon märgib ära aktiivse investeerimistegevuse Eestis, mille taga on suures osas avaliku sektori investeeringud. Ettevõtete investeeringud peaksid taas hoogu saama 2013. aastal, kui ekspordi väljavaated paranevad. Madalatest intressimääradest tingituna on pidurdunud võlakoorma vähenemine erasektoris.

Eesti majanduskasv on tasakaalus, nendib komisjon, ning lähenemas potentsiaalsele kasvutempole 4% tasemel. Kui peamiste kaubanduspartnerite majandus toibub, saab majanduse kasvuveduriks peagi ka eksport.

Tööhõive kasvu prognoosib komisjon eelkõige siseturule suunatud sektorites. Jälle on palju töökuulutusi, mis ühtlasi viitab oskustööjõu nappusele.

Nominaalset palgakasvu prognoosib komisjon tuleval aastal 5,4% ja sellele järgneval aastal 5,8%, reaalpalga kasvu vastavalt 1,4% ja 2,5%. Tööstuses on palgad kasvanud juba tootlikkuse kasvust kiiremini, kuid komisjon eeldab, et see jääb ajutiseks nähtuseks kuni ekspordi kasv taas kiirenema hakkab.

Hetkel kuum