Olli Rehn: Euroopa kohanemine võtab aega

Uue prognoosi järgi tuleb euroala tänavune majanduslangus kevadel prognoositust suurem ning jääb tuleval aastal oodatud 1%se kasvu asemel heal juhul nulli, kuna oluliselt on kärbitud ka euroala suurima kasvumootori Saksamaa majandusprognoosi. Rääkimata raskustes Lõuna-Euroopa riikidest eesotsas Kreeka ja Hispaaniaga.

„Euroopas on käimas raske makromajanduslik kohanemine, mis kestab veel mõnda aega,“ ütles Olli Rehn. Kiiremat toibumist eelkõige välisnõudluse toel on oodata alles 2014. aastal.

Eestile prognoosib Euroopa Komisjon tuleval ja sellele järgneval aastal euroala kiireimat kasvu, mis hakkab perspektiivis jõudma Eesti jaoks optimaalsele tasemele – 4% lähedale.

Kasvu veab sisenõudlus, mis 2014. aastast hakkab enam tuge saama ka ekspordist. Eesti peamised eksporditurud Skandinaavias pääsevad majanduslangusest ning üha positiivsemat rolli hakkab Eesti ekspordis etendama ka Venemaa liitumina WTOga.

Skandinaavia riikidest on tuleval ja sellele järgneval kahel aastal kiireima kasvuga Rootsi, mille valitsus on Euroopas üks väheseid, millel on võimalus ja kavatsus majandust eelarvevahenditega ergutada. Soome kasvuprognoose on komisjon samas kevadega võrreldes tagasi lõiganud – tuleval aastal kasvab Soome SKP kevadel prognoositud 1,7% asemel 0,8%.

Komisjoni prognoosist joonistub selgesti välja sügav lõhe euroala põhja- ja lõunapoolsete riikide vahel. Eriti sünged on Kreeka väljavaated, kus tänavune majanduslangus tuleb vähemalt 6% ning jätkab nulli jõudmise asemel enam kui 4 protsendi suuruses languses ka tuleval aastal. Sellega kasvab Kreeka võlakoorem kevadel prognoositud 168% asemel tuleval aastal 188,4%-le SKPst.

Olli Rehn ei eitanud, et Kreekale käib selline võlatase üle jõu ning et vaja on leida lahendus selle koorma kergendamiseks. Selleks peab aga iga osapool andma oma. Rehn kõneles täna enne seda kui Kreeka parlamendis läks hääletusele esimene pakett reforme ja kärpeid, mida riigil tuleb teha järgmise laenuosa kättesaamiseks. Teine osa läheb hääletusele pühapäeval, et esmaspäeval kogunevad euroala rahandusministrid saaksid Kreeka osas seisukoha võtta. Rehn loodab, et selleks ajaks on ka Kreeka abistajatel üksmeel olemas, kuidas Kreeka võlakoormat vähendada.

Euroala nn programmiriikidest näitab kasvu vaid Iirimaa majandus, Portugali ja Hispaania väljavaated on aga tuleval aastal oluliselt tumenenud.

Samuti läheb Hispaania eelarvedefitsiit komisjoni värske prognoosi järgi sihiks seatud eesmärkides kaugelt mööda, püsides veel ka 2014. aastal enam kui 6% tasemel.

Ka Prantsusmaa ei suuda oma sihtidest kinni pidada, kui praegu valitsuse majanduspoliitikas kavandatavad muutused piisavalt mõjusad ei ole.

Rehnil tuli tunnistada, et euroala riikide võlakoorma kasv ei jõua tipust läbi enne tulevat aastat, mil see kerkib keskmiselt 94,5%-le. Maastrichti võlakriteeriumi, kus võlatase ei või ületada 60% piiri, täidavad komisjoni prognoosi järgi euroala riikidest tuleval aastal vaid Eesti, Luksemburg, Soome ning Sloveenia ja Slovakkia.

Olli Rehn püüdis siiski esile tõsta ka positiivseid arenguid, näiteks seda, et euroalal konkurentsivõimet kaotanud riikides on hakanud palgatasemed alla tulema. Samal ajal ülejäägis jooksevkontoga riikides nagu Saksamaa palgad tõusevad ja sisetarbimine kasvab. Tasakaalutus väheneb nii euroala sees kui väliskeskkonna suhtes, märkis Rehn.

Euroopa Komisjoni majandusprognoos 2013. aastaks

(sulgudes komisjoni kevadine prognoos)

Euroala 0,1 (1,0)

Austria 0,9 (1,7)

Belgia 0,7 (1,2)

Eesti 3,1 (3,8)

Hispaania -1,4 (-0,3)

Holland 0,3 (0,7)

Iirimaa 1,1 (1,9)

Itaalia -0,3 (0,4)

Kreeka -4,2 (0,0)

Küpros -1,7 (0,3)

Luksemburg 0,7 (2,1)

Malta 1,6 (1,9)

Portugal -1,0 (0,3)

Prantsusmaa 0,4 (1,3)

Saksamaa 0,8 (1,7)

Slovakkia 2,0 (2,9)

Sloveenia -1,6 (0,7)

Soome 0,8 (1,6)

Allikas: Euroopa Komisjon